Nagu mullugi, võitis meeste seas riigi parim sisesõudja Tõnu Endrekson (Pärnu SK), kel kulus klassikalise 2000-meetrise distantsi läbimiseks 5.54,9. Kahekordsele olümpiamedalistile järgnesid 5.57,2ga Allar Raja (SK Kalev) ja isikliku rekordi sõudnud tallinlane Jüri-Mikk Udam 5.59,8-ga. Rio olümpiapronks Kaspar Taimsoo (Viljandi SK) jäeti 6.02,2-ga neljandaks, vahendab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.

"Läksin sõudma mõttega tõmmata 5.52 kanti. Plaaniks see jäigi, kuna meil on mitu nädalat tugevat treeningut seljataga: jalad jäid tuimaks," sõnas Endrekson, kelle isiklik tippmark 5.47,6 pärineb 2008. aastast. Jaanuari esimeses pooles plaanib sõudetipp koos teiste koondislastega minna Soome Rovaniemi külje alla suusakilomeetreid koguma. "Elame koroonaajal päev korraga, praegu on keeruline öelda, kas suusaplaanid teoks saavad," jutustas Endrekson.

Naiste seas kaitses 6.56,5-ga tiitlit Liisu Mitt (Pärnu SK), kellele järgnesid viljandlanna Krete Koovit 7.11,4 ja Tallinna sõudja Katariina-Johanna Järvsoo 7.38,3-ga. Alla 23-aastaste naiste rivaliteedis jäi konkurentide ees peale 7.01,2 kirja saanud Grete Alttoa (SK Kalev). Sama vanade mehepoegade arvestuses ei leidunud vastast nädal tagasi Euroopa sisesõudmise meistrivõistlustel kaks kulda võitnud Leo Muistele (Viljandi SK), aeg 6.09,4.

1000 meetri distantsil tegid kaasa erinevatesse vanusegruppidesse jaotatud veteranid, niisama pikal maal said sõna parasõudjadki. C-klassil (13-14-aastased) oli kavas 500, veel noorematel – kuni 12aastastel D-klassi sportlastel – 250 meetrit.

Kuidas hindab enneolematu võistluse korralduslikku poolt selle üks tehnilistest koordinaatoritest Mihkel Klementsov?

"Taolist lahendust kasutades võiks võistlustel osaleda kasvõi oma kodus. Mõnes võistlusklassis oli veidi probleeme, kuid vaatama kõigele võib julgelt öelda, et see enam-vähem toimis," rääkis sõudemasinate asjatundja ja lisas, et mitmesajal osalejal on nüüd oluline kogemus. "Nüüd teame, kuidas see kõik käib. Ütleksin isegi, et tegime ajalugu: ma ei kujuta ette spordiala, mille raames sel moel võistlusi annaks korraldada," rõõmustas asjamees. Korraldaja lisas, et praegu käib maailmajagude kaupa, niisamuti globaalselt jaht veebruaris toimuva sisesõudmise MM-i pääsmetele.

"Atleedid, kes soovivad virtuaalselt organiseeritavale võistlusele pääseda, peavad vastavas keskkonnas üles laadima oma sõidu unikaalse koodi. Isegi Pärnumaa võistluse raames oli sinna võimalik pürgida," avaldas Klementsov, kuid seda infot, kas keegi taolise eesmärgi saavutas, tal veel polnud. Juba on korraldaja sõnutsi selge seegi, et traditsiooniline, Baltimaade kõige kõrgetasemelisem mõõduvõtt Alfa toimub 23. jaanuaril niisamuti virtuaalsena.

Sõudeliidu peasekretär Robert Väli hindas korraldust Pärnu sõudekeskus Kalevist ja jäi nähtuga rahule. "Kõik toimus nagu tavalisel võistlustel: igaüks istus oma masina taga. Äsja korraldatud Euroopa meistrivõistlusedki toimusid samal platvormil," selgitas sõudejuht. Väli lisas, et vaatamata virtuaalsele formaadile nõuab võistluse korraldamine ohtralt ressurssi. "Arvestada tuleb kohtunike panusega, täiesti uue kuluna lisandub tarkvara kasutamine, vaja on katta auhinnalaud, lisanduvad muudki kulud."