Läti peaminister kahtleb, kas hokikoondised on nõus Valgevenesse sõitma
Järgmise aasta jäähoki eliitgrupi MM-turniiri toimumine on küsimärgi all mitte üksnes koroonaviiruse pandeemia, vaid ka Valgevene poliitilise olukorra tõttu.
Valgevenes on juba kolm kuud kestnud poliitilised rahutused ja eelmisel pühapäeval kogunes Minski tänavatele taas umbes 100 000 inimest, kes protestisid president Aleksandr Lukašenko vastu. Selle nädala teisipäeval toimus aga ulatuslik üldstreik.
Koos Valgevenega turniiri võõrustajaks valitud Läti palus hiljuti rahvusvahelisel alaliidul (IIHF) neile uus kaaskorraldaja leida, aga IIHF-i see soov pigem pahandas.
"Me ei lähe riiki, kus valitseb kaos ja revolutsioon, aga kui olukord Valgevenes on normaalne, ei tohiks mängud seetõttu ära jääda," lausus alaliidu peasekretär Horst Lichtner raadiojaamale Deutschlandfunk antud intervjuus.
Läti peaminister Krišjanis Karinš kahtleb aga, kas maailma tippkoondised on aga nõus poliitiliste pingete käes vaevlevasse riiki sõitma. "Meie kavatseme oma osa turniirist läbi viia. Küsimus on, kas Valgevene osa turniirist üldse toimuda saab, isegi kui me seda tahame," lausus Karinš Läti telekanalile TV3.
"Hetkel ma kahtlen, kas leidub koondisi, kes on turvakaalutlustel valmis sinna minema. Loomulikult tahame turniiri kaaskorraldajana võõrustada, ettevalmistused käivad. Kui epidemiloogilised tingimused lubavad, siis on see Lätile mitmel põhjusel suurepärane sündmus," jätkas peaminister. "Aga meid paneb muretsema Minskisse planeeritud osa."
Praeguste kuupäevade järgi peaks jäähoki MM-turniir leidma aset 21. maist 6. juunini Riias ja Minskis. Seejuures alates poolfinaalidest peaks kõik mängud toimuma Minskis. Valgevenel on säärase turniiri võõrustamiseks kogemused kindlasti olemas, sest 2014. aastal oldi MM-turniiri ainukorraldajad.
IIHF-i peasekretär Lichtneri sõnul on on alaliit olukorra hindamiseks ja otsuste tegemiseks ellu kutsunud ekspertgrupi.
Toimetaja: Siim Boikov