Voolaid suurtest jalgpalliriikidest: tõestamiseks taovad vihaga palle puuri
Eesti jalgpallikoondise peatreeneri Karel Voolaiu sõnul peab koondis negatiivse meediakajastusega õppima hakkama saama ja meeles tasub pidada, et kõigi meele järele ei saa olla. Suurtele jalgpalliriikidele tuleb aga iga hinna eest hambaid näidata, et tulevikus oleks endiselt võimalik nendega mängida.
Eesti jalgpallikoondis mängis oktoobris Rahvuste liiga kohtumises Põhja-Makedooniaga 3:3 viiki. Millised mõtted jättis selline mäng Voolaiule, kui hetkeks võis juba tunduda, et üle pika aja saadakse võidurõõmu tunda? "Kahtlemata jätavad sellised mängud kahetised tunded. Sa olen nagu Heaven & Hell (Taevas ja Põrgu - toim.). Vahepeal ma seal kargasin ja hüppasin ning rusikad olid püsti, sest tunne oli, et võib ära tulla, aga ma tean ka, et mängida tuleb alati lõpuni ning seekord oli vastastel veel paar vastukäiku. Kui nad oleksid lõpu kergemalt võtnud, siis oleks meil võit käes olnud. Põhja-Makedoonia näitas väga head sisu," rääkis Voolaid Raadio 2 saates "Hommik!"
Kuidas tuleb jalgpallikoondis selliste kohtumiste järel toime negatiivse meediakajastusega? "Eks me mängijatega räägime sellest. Kasvõi näiteks Frank Liivakuga oleme sellest palju rääkinud. Meie treenerite staff on päris tugev. Minul sotsiaalmeediat üldse pole ja loen valikuliselt uudiseid. Kommentaare ma ei loe juba mitmeid aastaid. Tuleb osata hakkama saada kõrvaltvaatajate arvamustega. Loomulikult mulle lähevad lähedaste ja tõeliste jalgpalliekspertide arvamused korda, aga ma ei saa süvitsi minna kõigi inimeste arvamusteni, nii ei saa seda tööd teha," jätkas Voolaid.
Kui jalgpallikoondist saadab kogu aeg negatiivne tagasiside ning võite ei tule, kas siis võib tekkida jalgpallurites tunne, et nad ei tahagi koondist esindada? "Seda ma ei ole kordagi tundnud. Meil on tegemist küllaltki noore koosseisuga ja viimasel ajal on päris verinoori mängijaid sisse tulnud, kellel on üksikud kohtumised all. Nende silmist näen ma põlemist ja sära, lihtsalt tõenäoliselt on nendes rasketes hetkedes vaja ekstra kogemusi, mida nad ei ole veel ise kogenud. Nad alles õpivad vastutust ja kindlasti tuleb kasuks, et teatud mängijad, näiteks Flora omad, on harjunud mänge kasvõi Eesti liigas võitma. Nende jaoks on võitmine rutiin. See on ka päris tähtis roll. Võita mänge on lihtsam mängijatega, kes on harjunud võitma ja kõval tasemel võitma," ütles Voolaid.
Millise suhtumisega käivad üldse suured jalgpallimaad nagu Saksamaa ja Holland Eestiga mängimas? "Kui varasematel aastatel tahtsid nad kiiresti mängu ära vormistada ja edasi käis mängu kontrollimine, kus treenerid tegid mõned vahetused, siis nüüd on ka selliseid mänge, kus tahetakse oma riigi toetajatele, fännidele ja rahvusvahelistele alaliitudele näidata, et me ei taha kääbusriikidega mängida. Vihaga taotakse palle puuri ja öeldakse, et sellisel mängul pole mõtet," rääkis Voolaid. "Teistpidi see esitab meeletu väljakutse meile, sest me tahame nendega mängida. Meie teeme omalt poolt kõik, et need mängud säiliks, aga teatud kohtades sa näed, et sa oled vastaste võimete ja oskuste meelevallas."
Toimetaja: Liisi Alamaa