Pohlak Eesti jalgpalli mõõnast: see on klubides üle-eelmisel kümnendil tehtud töö vili ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kuvatõmmis

Eesti jalgpalli kimbutavatest probleemidest käis ETV pühapäevases spordisaates rääkimas alaliidu president Aivar Pohlak.

Pärast teisipäeval saadud 0:2 kaotust Armeeniale pole Eesti meeste jalgpallikoondis suutnud väravat lüüa seitsmes järjestikuses kohtumises, võiduta seeria on nüüd veninud kümnemänguliseks.

"Masendunud oleks võib-olla rumal olla," sõnas Pohlak ERR-ile antud intervjuus. "Kahtlemata ei ole sellised tulemused emotsionaalselt meeldivad, aga jalgpallis toimuvad protsessid pika vinnaga ja see, kus me täna oleme, on aastatel 2000-10 klubides tehtud töö vili. Selline see vili on ja meie eelmise, 80ndatel sündinud põlvkonna oleks pidanud üle võtma 90ndatel sündinud põlvkond, aga see põlvkond ei ole piisavalt kvaliteetne.

"Meie märkasime seda juba kümme aastat tagasi ja reageerisime sellele väga konkreetselt. Esimese asjana viisime sisse KTM-i ja ETM-i reegli ehk klubis ja Eestis treenitud mängijate mängitamise kohustuse, sest meie tippklubidesse hakkas ilmuma liiga palju välismaalasi ja klubide noortetöö oli kehval tasemel," jätkas Pohlak."

"Seejärel tõime sisse U-17 ja U-19 eliitliigades transpordikulude finantseerimise, läbi mille on nelja hooaja jooksul U-17 eliitliigas klubide arv kasvanud ligi kaks korda. Samast aastast hakkasime finantseerima noormängijate stipendiume, käesolevast hooajast rakendasime Premium liiga klubide solidaarsusmehhanismi, kus eurosarjas mitte mängivatele klubidele annab EJL mängijate palkamiseks raha."

Olukord ei ole kiita ka klubide tasandil. Levadia langes Euroopa liigas neljandat aastat järjest välja esimeses eelringis, esimene takistus osutus liiga keeruliseks ka Paide Linnameeskonna ja Nõmme Kalju jaoks.

"Sellele, et klubides tehtav töö ei ole piisavalt heal tasemel, reageeris EJL juba ammu," sõnas Pohlak. "Sellel nädalal panime siia viimase pusletüki: kolmapäeval otsustas EJL-i juhatus järgmisest hooajast alustada Premium liiga ja esiliiga klubide noortejuhtide projekti. Jalgpalliliit maksab kinni kogu selle projekti kulud ka klubide jaoks ja hakkab tsentraalselt noortetööd juhtima. Need sammud olid planeeritud juba aastal 2012. Kui täna küsida, et kas tunneme ennast vastutavana, vastaks selliselt: kui me neid samme poleks teinud, kui me poleks märganud, et meil on nii suur probleem, siis mina - meie - tunneksime ennast nii, et peaksime vastutama või vastutuse võtma, aga me oleme kõik need sammud teinud."

"Levadia ja Kalju probleemid tekkisid organisatoorsel tasandil, see ei olnud sportlik probleem. Oleme pannud väga palju energiat sellesse, et motiveerida klubi juhte ehitama üles jätkusuutlikke klubisid, aga see ei ole lihtne. Luua toimivat klubistruktuuri nii väikeses ühiskonnas 21. sajandi alguses on vaja väga palju personaalset tahtmist, usku ja käituda misjonärina. Selleks ei ole loomulikke eeldusi," lõpetas jalgpalliliidu president.

Toimetaja: Anders Nõmm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: