Merike Anderson: Eesti koondis on minu jaoks auasi! ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Merike Anderson
Merike Anderson Autor/allikas: ERR

Eesti taasiseseisvumise järel on mitmed meie naiskorvpallurid käinud õppimas ja mängimas USA ülikoolides ja pallinud erinevates Euroopa liigades. Täiesti omaette klassist on aga olnud 38-aastane tartlanna Merike Anderson, kes viimased 15 hooaega järjest on pallinud välisklubides.

Pikki aastaid Eesti koondise tagaliiniliidriks olnud 181 cm pikkuse Andersoni teenistuslehelt leiame selliste riikide kõrgliigad nagu Soome, Läti, Venemaa, Prantsusmaa, Bulgaaria, Belgia ja Saksamaa. Seejuures on eestlanna mitmeid aastaid mänginud ka naiste kõige kõrgemal tasemel ehk Euroliigas ja tulnud tugevuselt teises eurosarjas Eurocupil hõbemedalile.

Eesti korvpalli 100. sünnipäeva puhul antud intervjuus meenutas Anderson üksipulgi oma pikka ja edukat karjääri ning kinnitas, et tema ei plaani korvpalliketse veel varna riputada. Miks peakski, kui füüsiline vorm püsib läbi ja lõhki spordinaisel endiselt suurepärasena ja pallid kukuvad korvi. Motivatsioonile ei tee paha ka võimalus pääseda 3x3 korvpallis Tokyo olümpiamängudele.

Millal ja kuidas sattus Sinusugune Tartu tüdruk korvpallitrenni?

Mis ma seal võisin olla, esimene-teine klass? Mäletan, et Iivi (Kaljuvee) käis meil koolis lapsi otsimas, keda korvpallitrenni meelitada. Panin oma klassis koos kolme teise tüdrukuga pundi kokku ja ütlesin: "Davai, lähme ja vaatame, mis seal toimub!" Mulle hakkas meeldima ja nii jäingi korvpalli juurde. Enne seda tegin peotantsu, aga see sai siis maha jäetud.

Kas keegi Sinu noorteklassi naiskonnakaaslastest jõudis lõpuks välja ka meistriliigasse?

Nendest päris algusaastatest ei jõudnud vist mitte keegi eriti kaugele. Hiljem, kui läksin Elle Lapi käe alla, siis sealt mõned mängijad jõudsid meistriliigasse küll. Näiteks Ulvi Luide, Liina Kallassalu ja Heila (Rosenfeldt), kellega tegime küll aeg-ajalt koos trenni, aga päris samas pundis ei treeninud. Ahjaa, siis oli veel selline mängija nagu Katja Ossipova, kes mängis mingi aeg isegi minuga koos pedas (Tallinna Pedagoogikaülikool - toim.).

Kas Sul hakkas korvpall kohe esimestest hetkedest hästi välja tulema?

No mis hästi? Ega me algul ju korvpalli väga ei mänginud, rohkem tegime igasuguseid teatevõistlusi, põrgatamist, jooksmist ja hüppamist. Palli korvi viskamist oli üsna vähe. Iivile ma meeldisin, kuna olin selline, kuidas ta ütleski, marakratt. Selline, kes ilgelt tahtis, et kõik pallid oleks tema omad. Aga hiljem, jah, hakkas korvpall kui mäng mulle meeldima ja siiani meeldib (muigab).

Kogu oma pika karjääri oled Sa ikka ja jälle Eesti koondist esindama tulnud. Miks?

Koondis on minu jaoks auasi. Esindada Eestit, mis sa veel tahta oskad? Paraku pole Eesti koondisega õnnestunud mingit suuremat kala püüda. Aga ehk on veel mingi väike aeg jäänud, et saab koondisekarjäärile ka ilusa punkti panna.

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: