Eriolukorra tõttu jäid mängimata publikule suurimaks maiuspalaks olevad kevadised pallimängude põhiturniiride lõppvaatused ja kohamatšid. Viie populaarsema ala Eesti meistriliigades jäi pidamata üle 230 kohtumise. Just seetõttu saavad spordis valitsuse lisaeelarvest suurima toetuse sportmängude alaliidud ja meistriliiga klubid, kes jäid planeeritud tulust koroonakriisi tõttu ilma.

Valitsuse kolme miljoni euro suurusest lisarahasüstist saavad sportmängude alaliidud ja meistriliiga klubis 1,2 miljonit.

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Taavi Pürn ütles, et toetuste otsustamisel lähtuti sellest, et spordis saavad kõige rohkem pihta need, kus erasektori toetused on osakaalult kõige suuremad.

"Saame öelda, et aastas kokku on erasektori toetusi näiteks nelja suurema liiga peale üle kuue miljoni euro. Ja praegu oleme arvestanud selliselt, et me saame nendele liigadele appi minna suurusjärgus 1,2 miljonit eurot, et aidata kukkumist pehmendada," rääkis Pürn.

Täpseid kriteeriume toetuse saamiseks hakatakse Pürni sõnul veel välja töötama. Ühtlasi plaanitakse lisaeelarvest tuleva 800 000 euroga turgutada spordialaliitudes igapäevase töö jätkamist ning 400 000 euroga spordiklubides noortega tegelevaid 3. ja 4. kutsetasemega treenerid.

"Nendes klubides, kus on 3. ja 4. kategooria treenerid, kui kõik tulud täna kaovad, siis ei ole neil võimalik ka minna töötukassasse abi saama, sest pole omafinantseeringu nõuet võimalik täita;" selgitas Pürn.

Neljanda kogukama tüki ehk 300 000 eurot saavad suuremate liikumisürituste korraldajad, kes on teinud palju vältimatuid, aga nüüd korstnasse läinud kulutusi ning kelle kompetentsi soovitakse hoida tasemel.

"Meie eesmärgiks on see, et need suured liikumisürituste korraldajad, kellel on täna aastaringselt ka inimesi palgal ja kes korraldavad aasta läbi erinevaid võistlusi, et nendel organisatsioonidel tööhõive ei kannataks, et kompetents ei jookseks laiali. Ja kui olukord normaliseerub, siis nende võimekus on kohe alustada oma tegevustega," rääkis Pürn.

Suuremate liikumisüritustega loodetakse ühtlasi turgutada eriolukorra lõppedes ka ülikeerulisse seisu langenud Eesti turismi.