"Spordipühapäevas" olid luubi all Eesti epeemeeskonna peatreenerid
Eesti vehklemismaastikul valitsevad muutuste ajad. Üks teemadest, mida "Spordipühapäev" käsitles oli Eesti epeemeeskonna peatreeneriga seonduv. Pärast Igor Tšikinjovi lahkumist koondise eesotsast eelmise aasta varakevadel, ei ole talle stabiilset asendust veel leitud. Tema lahkumise järel haaras ajutiselt juhtohjad enda kätte Peeter Nelis. Seejärel määrati uueks peatreeneriks tegevsportlane Nikolai Novosjolov.
Vaatamata EM-i meeskondlikule neljandale kohale, teatas Novosjolov augustis, et astub ametist tagasi ja taaskord pöörduti ajutise lahendusena Peeter Nelise poole. Vikerraadio sporditoimetus proovis leida vastuseid küsimustele, miks on keeruline leida treenerit epeemeeskonnale ja milline seis treenerite turul valitseb.
Vikerraadio "Spordipühapäeva" vehklemisplokis said sõna kolm tuntud spetsialisti, Eesti Spordiseltsi Põhjakotkas vehklemistreener Anatoli Jasnov, treener Meelis Loit ning tegevsportlasest kahekordne maailmameister ja praegune Katrina Lehise peatreener Nikolai Novosjolov. Anatoli Jasnov tõdes, et tema hinnangul on seis Eesti vehklemise treenerite turul seis keeruline ja nii ei saa ka imestada, et epeekoondisel peatreeneri leidmine niivõrd raske on.
"Koondise treener peaks olema kogemustega, kes on varemgi käinud võistlustel. Praegu Eestis ei ole sellist treenerit, kes võtaks enda peale selle raskuse ja suure töö. Praegu ma ei näe teist inimest või treenerit, kes võiks võtta selle töö enda peale," sõnas Anatoli Jasnov.
Jasnovi sõnul muudab olukorra keerulisemaks ka see, et meeste koondises ei ole ka vehklejate valik hetkel nii suur nagu võinuks olla.
"Kui me ausalt räägime, kes meil on meeste koondises, siis seal on kaks-kolm inimest, võib-olla neli. Meil on vaja, et kõik neli inimest koondises teeks kõvasti trenni, et midagi edasi saavutada," jätkas Jasnov.
Endine tippvehkleja Meelis Loit rääkis aga, et praegune seis Eesti epeemeeskonnas ei peegelda seisu treenerite turul ja seis on parem, kui avalikkusele tihtipeale tundub. Vähe sellest, ka tulevikku vaadates võib optimistlikuks jääda.
"Kindlasti on Irinal ja Nikolail ja mõnel noorel veel, kes on treeneritööd alustanud, potentsiaali olla väga hea treener. Samas on Eestis kümmekond treenerit, kellel on tiitlivõistluste medal olemas. See näitab, et meil on seda kandepinda. Mingitel põhjustel oleme päris palju treenereid ka välismaale andnud. Meil on hästi andekas järelkasv ja andekad treenerid. Meil tihti vahetavad sportlased treenereid ja see on märk, et meil on kuhu minna," sõnas Meelis Loit.
Anatoli Jasnov sellega ei nõustu ning näeb, et ka treenerite järelkasvus on puudujäägid suured.
"Viimase viie aasta põhjal ma ei näe uut treenerit, kes hakkaks tööle. Põhikohaga treenerit ma ei näe. Ma ei tea, miks ei tule. Võib-olla jälle raha küsimus, kuna klubitreeneri palk ei ole piisav, et noored hea meelega tuleks tööle. Iga treener peab omasugust üles kasvatama, kes tuleks abitreeneriks ja siis tuleks peatreeneriks. Järelkasvu on väga vähe," ütles Jasnov.
Nikolai Novosjolovi nõustub pigem Meelis Loitga, et treenereid on, aga tulevikku silmas pidades on vaja sellega veel rohkem tööd teha. Nikolai Novosjolov.
"Kindlasti on meil häid spetsialiste ja tulemusi. Loomulikult on vaja koolitada noori ja anda neile mingisuguseid võimalusi, aga need ei pea olema kohe koondise tasemel. Selles suunas peab tegema tõsist tööd. See ei ole ainut treenerite mure, vaid ka alaliidu," ütles Novosjolov.
Üks on aga selge, on treenereid või mitte, raha võiks alati rohkem olla ja tahes-tahtmata arenguks vajalik. Treenerite otsinguil võiks pöörduda ka välismaa treenerite poole, mis Anatoli Jasnovi jaoks oleks hea lahendus.
Meelis Loit näeb, et Eesti sugune riik peaks kahtlemata silmad lahti hoidma ka välistreenerite osas, kuid see ei pruugi tingimata edu tuua.
"Ma ise arvan, et autoriteedi mõttes on välismaa inimene suurema respektiga. Aga see ei tähenda üldse seda, et välismaa treener tooks kuldmune ja kõiki asju. Siin on ka Venemaalt näide olemas, kus nad kasutasid välismaa treenerit ja nüüd on pöördunud tagasi oma spetsialistide poole. See võib olla täielik põrumine, kui ka täielik jackpot. Seal on sada küsimust, kuidas välismaa treener kohaneb meie keskkonnaga ja meie sportlased temaga. Samas alati on treeneri vahetus toonud uue hingamise. Kas see päädib tulemusega on muidugi teine küsimus," ütles Loit.
Tulles tagasi Eesti oma potentsiaalsete tulevaste treenerite juurde, jäävad ikka kõrva kaks nime. Esimene neist on Irina Embrich, kellel Anatoli Jasnovi hinnangul on kõik vajalikud omadused selleks olemas.
Teine nimi on mõistagi Nikolai Novosjolov. Vaatamata sellele, et tegemist on veel ambitsioonika tegevsportlasega, on tal treenerikogemust juba kuhjaga ja pärast sportlaskarjääri lõppu sellega ka edasi tegeleda.
"Mulle meeldib minu ala. Ma armastan seda ja ma arvan, et ühte ja teist olen ma oma karjääri jooksul ära õppinud. Kindlasti on mul, mida teistele jagada. Kas ma olen hea või halb seda näitab aeg ja seda võivad rääkida need inimesed, kellega ma olen seda tööd juba teinud. Mis puudutab tulevikku, siis ma ei välista seda, et ma tahan treenerina jätkata, aga see ei ole mee lakkumine ja toitu tuleb ka laua peale hankida. Süsteem vajab globaalset muutmist. See on ka kerge etteheide rahvusvahelisele föderatsioonile. Sport on läinud professionaalsemaks ja nii sportlaste kui ka treenerite suhtumine on muutunud professionaalsemaks ja föderatsioonid peavad sellega kaasa minema," rääkis Novosjolov.
Kõige hiljutisem vehklemisega seonduv uudis, mis suure kella külge pandi, oli Eesti parima naisvehkleja Katrina Lehise treenerivahetus. Terve oma karjääri Helen Nelis-Naukase juhendamisel võistelnud Lehis otsustas nüüd Nikolai Novosjolovi kasuks. Olukord, kus nii peatreener kui tema õpilane on mõlemad tippsportlased, sisaldab teatud määral väljakutseid. Meelis Loit tunnistab, et selline olukord ei ole traditsiooniline.
"Reeglina on nii, et kui tippsportlane on treener, siis nad võtavad noortegrupi olles oma sportlastee loojangul ja hakkavad nendega tööle. Ma ei tea peale Irina ja Nikolai koostöö ühtegi näidet, kus tippsportlane ja tippsportlane koostööd teevad. Võimalik, et neid on," mõtiskles Loit. Anatoli Jasnov arvas, et selline koostöö võib mõlemale vehklejale kasulikuks osutuda.
Nikolai Novosjolov ütleb, et kindlasti on abiks ka see, et ta samas olukorras ka meeste koondises peatreeneriks oli. Küll aga ei eita Novosjolov seda, et Lehis juhendamine enda sportlaskarjääri kõrval saab olema väljakutsuv.
"See on päris tõsine väljakutse. Mulle tehti see pakkumine, siis ma mõtlesin selle peale terve päeva. Ma ei taha sportlast alt vedada. Minu pärast tema ettevalmistus kindlasti ei kannata. Kas see on lihtne või raske – lihtne see muidugi ei ole. Praegu on selline aeg, kus ma ravin ennast ja mul on rohkem aega pühenduda Katrinale. Tagasi tulles näen, kas mul on veel potentsiaali olümpiapääsme eest võidelda. Meie mõlema puhul on see selline ühine eesmärk," ütles Novosjolov.
Kokkuvõttes ei saa salata, et vehklemine on aastate jooksul pakkunud Eesti spordisõpradele pingelisi võistluseid ja hulgaliselt medaleid. Miks on aga jäänud selline mulje, et teiste aladega võrreldes jätab vehklemine justkui eriti skandaalse mulje.
"Kui hästi lühidalt vastata, siis ma olen kokku puutunud ka teiste alaliitude asjadega ja isiksuste vastane vastuolu on igal pool. Nad ei too seda lihtsalt meediasse ja see on õige," ütles Loit.
Toimetaja: Liisi Alamaa