Anders Nõmm Argentina fiaskost: hirm kaotuse ees ületab võidurõõmu
Copa Libertadorese kahel korral edasi lükatud teisest finaalmängust ning Argentina jalgpalli murekohtadest käis Vikerraadio saates "Spordipühapäev" rääkimas ERR-i spordiportaali toimetaja ja Ladina-Ameerika vuti suur huviline Anders Nõmm.
"Boca Juniorsi ja River Plate'i juured on samas Buenos Airese linnaosas, nad on kahe peale tulnud Argentina meistriks 69 korral, võitnud üheksa Copa Libertadorese karikat ja laias laastus toetab neid kolm neljandikku kogu Argentinast," rääkis Nõmm suure derbimängu tähtsusest. "See on suur mäng, suurim Lõuna-Ameerikas, paljude arvates kogu maailmaski. Nende omavahelised kohtumised on alati olnud tõeliseks - nimetame seda spordispektaakliks - millele eelneb ja järgneb päevi meediakära."
"Eriti suureks teeb praegu kõne all oleva vastasseisu muidugi see, et esmakordselt mängitakse sealse tähtsaima klubiturniiri finaalis. Argentina meedia, alati draamalembene, on tänavust Libertadorese finaali müünud kui superfinaali, megafinaali, kõigi finaalide ema ning kui minu isikliku lemmikuna sõnamänguna Final Del Mundo, ehk siis kas maailma suurim finaal või maailma lõpp, oleneb, kuidas võtta. Selge on see, et aastakümnete pikkune ootus ja paisunud huvi, mitte ainult Lõuna-Ameerikas, vaid üle kogu maailma, tõi endaga kaasa tohutul määral pingeid, ja selle, et hirm kaotuse ees muutus suuremaks kui rõõm potentsiaalse võidu üle. Karta oli, et see kõik sellisel vägivaldsel kujul ka kulmineeruda võib."
"Jalgpallivägivald ja probleemid turvalisusega on Argentinas alati olnud suureks probleemiks," jätkas Nõmm. "Kui sellel aastal ründasid Riveri ultrad Boca mängijate bussi, siis kolm aastat tagasi mängisid Boca ja River Libertadorese kaheksandikfinaalis, toona lasid Boca fännid teiseks poolajaks väljakule tulnud Riveri mängijate sekka pisargaasi, Boca diskvalifitseeriti ja River võitis kogu turniiri. Need probleemid ei puuduta ainult Bocat ja Riverit ning teisi suuri klubisid. Ühe näitena mängisid novembri alguses Argentina karikasarja veerandfinaalis Rosario linna klubid Central ja Newells Old Boys. See mäng viidi potentsiaalsete kokkupõrgete ennetamiseks suletud uste taha, see mäng toimus Rosariost pea 300 kilomeetri kaugusel Buenos Aireses, tööpäeva pärastlõunal kell pool neli; ja ikka pääses sinna käputäis inimesi, kes mängu eel pürotehnikat lehvitada said."
"Organisatsioon Salvemos Al Futbol (päästame jalgpalli) on kokku lugenud, et jalgpalliga seotud vägivaldsesse surma on surnud üle 300 argentiinlase. Miks see nii on? Ladina-Ameerikas tuntakse ultrafänne terminiga barras bravas. üheski teises maailma riigis pole ultratel nii palju mõjuvõimu kui Argentinas. Need on pooleldi kriminaalsed organisatsioonid ja tihti lubavad klubid neil staadioni territooriumil tegeleda erinevate keelatud äridega, annavad neile tasuta pileteid, seetõttu, et barrad saavad näiteks järgmistel valimistel tagada klubide juhtidele hulgaliselt hääli. Nende laialiajamiseks on barradel liiga palju võimu. See on selline omalaadne sümbioos ja kuna barrad ise peavad ennast kuskile jalgpallihuligaanide ja kriminaalide vahele kuuluvateks, toob see paratamatult kaasa vägivaldseid kokkupõrkeid."
"Teiseks, Argentinas, nagu teisteski Ladina-Ameerika riikides, eriti suures naaberriigis Brasiilias, on kesksel kohal võitmist üle tähtsustav kultuur. Selle tulemusi on näha väljakutel: treeneritele ei anta piisavalt aega meeskondade ehitamiseks, mängijate lepingud on lühikesed ja nad vahetavad tihti klubisid, noorte jalgpallis ei panustata laste arendamisele, vaid tulemustele. Nagu ma enne ka mainisin, siis hirm kaotuste ees on suurem kui rõõm võitude üle, mistõttu teevad ka fännid endast kõik, et vastasmeeskonna elu võimalikult raskeks teha."
"See ei ole muidugi mingi argument, et vägivald peaks olema lubatud. Boca ja Riveri viimase saaga tõttu kannatavad kõige rohkem need fännid, kes ei ole milleski süüdi; kes tahtsid lihtsalt oma meeskonda ainulaadses finaalis mängimas näha, ja kellelt on see võimalus nüüd käest võetud."
Toimetaja: ERR Sport