Maadluse EM-hõbe: alustada tuleb väikestest asjadest, et suuri muutusi teha
Helary Mägisalu üllatas spordisõpru tänavu kevadel. Avalikkuse silmis vähetuntud noormees pälvis maadluse Euroopa meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluse kaalukategoorias kuni 55 kilogrammi hõbemedali.
Mägisalu tunnistab veel täna, et selline edu oli temagi jaoks väga suur üllatus. Täiskasvanute konkurentsis saavutatud kordaminek oli ajendiks kaalukategooria vahetusele, mis suve alguses ka teoks sai.
Sportlase pikemates plaanides on mõistagi olümpiamängud ning kui kaalukategoorias kuni 60 kilogrammi OM-konkurentsis võisteldakse, siis viis kilo kergemat kategooriat seal kavas pole. Seega, kaalukategooriat tulnuks vahetada varem või hiljem niikuinii.
Juunis toimunud alla 23-aastaste vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel tegigi Mägisalu kaasa juba kuni 60 kilogrammi kaaluvate sportlaste hulgas. Seal kaotas ta oma esimeses matšis ukrainlasele Viktor Petryk'ile 2:9.
Eelmisel nädalal võistles Mägisalu alla 23-aastaste maailmameistrivõistlustel. Seekord pidi ta tunnistama iraanlase Mehdi Nejadi 8:0 paremust.
Kahelt vanuseklassi tiitlivõistlustelt protokolli kirja läinud kohad on justkui mittemidagi ütlevad: Mägisalu oli U-23 EM-il ja MM-il vastavalt 12. ja 23. Tulemuste mõttes pole uue kaalukategooriaga kohanemine kõige valutumalt läinud, ent mida toob protsessist välja sportlane ise?
"Matši teises osas kindlasti on pidepunktid, kus kaaluvahe hakkab oluliselt rolli mängima. Kui esimeses nii hästi aru ei ole saada, siis matši teises osas, kus mul on energiat rohkem alles, on väiksemat meest kergem liikuma panna," ütles Mägisalu intervjuus Vikerraadiole. "Kui U-23 EM-il maadlesin, siis maadlesin kuus minutit täis, aga seal jäi võhmast puudu ja matš kaldus selle taha ja kui nüüd käisin hiljuti MM-il, siis läksin teise taktikaga peale. Läksin hästi ründavat maadlust tegema. Kahjuks seal otsustas ikkagi parter ära, sest peale laagrit sain roidevigastuse ja kahjuks parteris treenida ei saanud ja sinna see matš läks. Sain informatsiooni, millele tuleb maalduses rohkem tähelepanu pöörata. Ilmselt aktiivne maadlus sobib rohkem. Seega peaks rohkem taktika poolt harjutama ja mängima sellega, et milline täpselt see maadlus peaks olema mul."
Mägisalu on konkurentidest küll mõnevõrra kergem, kuid enne võistlusi peab kaalu võtma temagi. See tegevus nõuab aga väga spetsiifilisi oskusi ja kevadiste Euroopa meistrivõistlustega sarnasel tasemel pole uues kaalukategoorias veel õnnestunud.
"Kõik mehed võtavad kaalu alla ja kõik võtavad umbes 65 kg pealt 60 peale," jätkas Mägisalu. "Mina alustasin 63 pealt, aga see kolm kilogrammi maadleja jaoks on nuusata ja see pole mingi kaaluvõtmine ja see tuleb kergelt. See hakkab pärast rolli mängima, kes suudab end paremini kaalu võtta, kellel on parem taastumine jne. Kindlasti on mul vaja kaks kilogrammi veel juurde võtta, et saaks kaaluga konkurentsi. Kaalu vahetamise protsess on aeganõudev. Mul ei tule see üldse juurde, olen kiire ainevahetusega ja olen juba oma menüü lasknud ka üle vaadata. Sealt on näha, et söön palju, aga midagi jääb ikka puudu. Siin tuleks veel teha väikeseid muutusi toidu osas ja ka muus. Väikesed asjad on põhiasjad, kust tuleb pihta hakata, et suuri muutusi teha. Loodan, et selle saab aastaga korda ja sügisel oleks kaal selline nagu ma soovin. EOK silmis ei ole U-23 tiitlivõistlused nii tähtsad, aga läheme sinna kindlasti maadlema, sest seal on konkurents väiksem ja kogemus ühtlasem. Tahaksin ka täiskasvanute EM-il korralikult maadelda ja seal konkurentsis olla.
Tokyo olümpiamängudel võistlemine on endiselt Mägisalu plaanides ning hea vormi soovib ta saavutada tuleva aasta teises pooles ja 2020. aasta alguses. Siis tahab noor sportlane edukalt kaasa teha olümpia kvalifikatsiooniturniiridel.
Eesmärgi poole püüdlemine eeldab ohtralt jõutreeninguid ning mõistagi ka välislaagreid. Korralikke sparringupartnereid pole väikesest Eestist võtta ka kergekaallasel Mägisalul.
Toimetaja: Liisi Rist