Narva Transi kogukonnajuhi töö on näidanud häid tulemusi ja head eeskuju
Eesti jalgpalliliit teatas kolmapäeval, et alates 1. jaanuarist luuakse jalgpalli kõrgliigas juurde 11 uut töökohta.
Nimelt saab iga klubi, kaasaarvatud ka järgmisel hooajal meistriliigasse tõusev Maardu, endale kogukonnajuhi. Sellise projekti näol on tegemist on ühe osaga pikast protsessist, mille lõppeesmärk on täisprofessionaalse liiga loomine ja Eesti meistriliiga populaarsuse kasvatamine. Uut ametit selgitas Eesti jalgpalliliidu avalike suhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht: "Sõna kogukonnajuht kõlab võib-olla natukene üldiselt, aga see on inimene, kelle põhiline üleasnne on kasvatada pealtvaatajate arvu läbi järjepideva ja läbimõeldud suhtluse kogukonnaga. On potentsiaalsed huvilised ja sihtrühmad, mis tuleb ära kaardistada ja nendega tegeleda alates sellest, et tuleb korraldada erinevaid üritusi koolides, kaasata erinevaid organisatsioone, ettevõtteid ja trennis käivad lapsed võiksid tunnetada seda, et esindusmeeskond esindab selle klubi püramiidi teravamat tippu."
Juba mõned kuud kestnud projekti pilootfaasi käigus on kolmes Eesti klubis - Tallinna FC Floras, Tartu Tammekas ja Narva Transis - taoline töökoht eksisteerinud. Kuna pilootfaasis on projekt näidanud positiivseid tulemusi, otsustati üle minna kogu liiga põhiseks.
"Nii Narva Transi, Flora kui ka Tammeka mängudel on käinud rohkem inimesi ja eriti on see silmapaistev Narva Transi puhul, kus enne oli see number kõige tagasihoidlikum," jätkas Uiboleht. "Tänavu püstitati seal läbi aegade Transi publikurekord ja Tammeka jõudis läbi aegade publikurekordile ka väga lähedale. Flora püstitas viimaste aastate publikurekordi. Kõik kolm on ka väga konkreetselt numbriliselt näidanud, et asi toimib. Teine pool on kodumängu korralduse parandamine. See võib olla toitlustaja kaasamine, staadioni parem ettevalmistamine, peresektori loomine või sotsiaalmeedias oma jälgijate arvu kasvatamine, mida ka Narva Trans on väga jõuliselt teinud. Facebooki ja Instagrami kontosid kasutatakse ära noorte inimeste kõnetamiseks ja nad on potentsiaalsed staadionile tulejad. Staadionielamuse juurde kuulub ka näiteks erinevate asjade väljaloosimine ja tegevuste pakkumine. Loomulikult ei saa öelda, et Narva Transi kogukonnaprojekti tulemus oleks olnud president Kersti Kaljulaidi tulek mängu vaatama, sest president planeeris niikuinii Narvas olla, aga see on üks oluline hetk, sest see on läinud mingit pidi projekti sisse."
Miljon eurot maksev ja kolm aastat kestev projekt toimub koostöös Eesti jalgpalliliidu, klubide ja UEFA-ga. Eestist sai esimene riik Euroopas, kus see käima pannakse. Soovi projektist osavõtmiseks avaldasid ka nt Läti, Moldova ja Walesi liigad ning seetõttu on ka UEFA jaoks ülimalt oluline, et see Eestis töötaks. Tänu sellele on Eestil kasutada ka mitme rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdi abi.
"UEFA ekspertide näol on kasutusel eraldi sotsiaalmeediaeksperdid, eraldi inimesed, kes tegelevad fännielamuste ja staadionil pakutavate teenustega. On inimesed, kes analüüsivad andmeid ning kuidas kasutada andmeid ja kontakte turunduslikel eesmärkidel. See on see praktiline teave, mis me sealt saame," kirjeldas Uiboleht. "Sinna kuuluvad ka testkülaskäigud klubide kodumängudele, et saada aimu, mida pakutakse tavalisele pealtvaatajale. See tähendab, et tuleb üks inimene väljastpoolt, kes on käinud ka väljaspool Eestit mänge vaatamas, ning külastab ühte suvalist Premium liiga mängu. Pärast teeb ta raporti, mida ta koges, mis oli hästi, mis halvasti ja mis on ettepanekus. UEFA jaoks on see teema, sest praegusel ajastul on paljud riigid maadlemas probleemiga, et tippsport on telekast kergesti kättesaadav. See tähendab, et inimesed võivad kodus passiivsemalt jalgpalli jälgida, aga ei tule staadionile. Tuleb leida viis, kuidas ta saada staadionile ja kuidas luua selleks vastav keskkond."
Toimetaja: Liisi Rist