Treeningsaalist voodihaigeks: kas viimane moetrenn on tervisele kahjulik? ({{commentsTotal}})

Algselt rehabilitatsiooni eesmärgil teostatud elektromüostimulatsioon (EMS) on üha enam teed leidnud ka tervete inimeste treeningprogrammi. Mitmete EMS-treeningute järel ilmnenud vigastuste valguses tekib aga küsimus, kas see toimib ning on üleüldse tervisele kasulik?

EMS-seadme abil saab elektrilise stimulatsiooni käigus kutsuda esile lihaste kokkutõmbumist. Näiteks lubab kõnealuseid treeninguid pakkuv Kehastuudio oma kodulehel, et EMS-treening kasvatab lihaseid, aitab langetada kaalu ja vabaneda tselluliidist, sest treenitakse süvalihaseid, millele ei ole tavatreeninguga võimalik keskenduda. 20-minutiline EMS-treening annab Kehastuudio sõnul paremaid tulemusi kui 180 minutit jõusaalitrenni.

"Ühest küljest tuleb öelda, et need lootused ei täitu," sõnas sporditeadlane Kristjan Port "Terevisioonis". "Väga lihtne on panna lausetesse lubadusi. Füsioloogiliselt juhitakse inimese kehas lihaseid elektrivooluga läbi närvisüsteemi, sama mehhanismi üritatakse ka siin ära kasutada." Pordi sõnul seisnes EMS-i idee algupäraselt selles, et südame-, kopsu- ning liigeseprobleemidega inimesed, kelle lihasmass on vähese liikumise tõttu atrofeerunud, saaksid EMS-ist rehabiliteerivat abi.

"Nüüd aga näeme, kuidas täistöövõimelised, liikumissuutlikkusega inimesed otsustavad järsku rehabilitatsioonivahendit kasutada," jätkas Port. "Kogu raha eest kindlasti seda kaupa kätte ei saa. Sellest, et trenn ei juhtu kergesti, on nii palju tõendeid. Tänapäeval on tekkinud kaubanduslik soov lihtsamalt hakkama saada - anname inimese lihastele elektrivoolu, ta saab samal ajal telekat vaadata ja pontšikut süüa."

EMS-ist EMO-sse

Lisaks Pordile pidi saates oma kahe nädala tagust EMS-i kogemust jagama ka ERR-i sporditoimetuse administraatori Mia, kuid täna hommikul pidi ta aga treeningule järgnenud ning siiani kestvate valude tõttu pöörduma erakorralise meditsiini osakonda. "Mul olid rindkeres valud kohe esimesel õhtul pärast treeningut," rääkis Mia ERR Spordile. "Ma ei teinud sellest esialgu välja, mõtlesin, et ju tegin lihtsalt nii ägeda trenni. Lõpuks läksid valud aga nii suureks, et kestsid hommikuni ja hakkasid mu päevatoimetusi segama. Eile käis mu kodus kiirabi, sest ma ei saanud enam üldse liigutada."

"Tegelikult ei kuulu ma kindlasti sellesse gruppi, kes tahab hästi kiiresti heasse vormi saada," kinnitas Mia. "Sport on minu igapäevalu osaks ja mitmed mu tuttavad soovitasid, et EMS-trenn annab hea enesetunde ja aitab kaasa küll. Tegeledes igapäevaselt jõusaalispordiga, mõtlesin ka selle ära proovida." Nüüd peab ta aga järgmise nädala jooksul võtma närvipõletikuvastast valuvaigistit ning hoiduma liigsetest pingutustest.

Kehastuudio vastas ERR Spordile, et nemad on EMS-treeningut pakkunud pea kaks aastat ning selle aja vältel on tegemist esimese korraga, kui keegi positiivse energia asemel mingisuguse valu või trauma saab. Kehastuudio sõnul valivad treenerid igale kliendile individuaalse koormuse vastavalt kliendi ja treeneri kokkuleppele. Küsimustele EMS-treeningu kasulikkuse ning võimalike ohtude kohta jäeti aga vastamata.

Madal efekt, madal risk

"Lihas tõmbab elektrostimulatsiooni ajal kokku, aga kogu verevarustuse jaoks on vaja ka ülejäänud organism tööle saada," iseloomustas Port EMS-i tööpõhimõtet. "Harjutuste tegemisel saab seda efekti natuke parandada, aga tagajärjeks on ikkagi see, et elektrivool läbib ainult teatud lihasmassi väga pindmist osa. Seetõttu on see suhteliselt kaootiliselt koormatud. Kuna inimene tahab tõhusat trenni saada ja ta maksab selle eest rohkem, siis ta krutiks seda elektrivoolu rohkem peale. Tagajärjeks on mikroskoopilised lihastraumad, millel võib olla kasulik efekt, aga kui seda tehakse liiga palju, toob see kaasa kahjuliku efekti. Kuna bioloogilisse massiosasse jäävad ka närvilõpmed, on reaalseks riskiks ka närvikahjustused ja antud juhtum seda ka tõestab."

Mia kirjutas oma murest ka sotsiaalmeediasse ja temaga võtsid ühendust mitmed inimesed, kellel on samuti tekkinud EMS-treeningu järel terviseprobleeme. "Sain kontakti ka naisega, kes on tänaseks juba kümme kuud arstide vahelt käinud," rääkis Mia. Samas ei saa olla sajaprotsendiliselt kindel, et murede taga on just EMS.

"Seal võib ka muid põhjuseid ka olla, seepärast ei tasu EMS-treeningut kohe maha teha," sõnas Port "Terevisioonis". "Tavaliselt on nähtuste taga väga madal efekt, millega kaasneb väga madal riskitõenäosus. Trenni tehes võime saada igasugu traumasid, seetõttu ei keelata trenni ära. Antud juhul on ta natuke erilisem, torkab rohkem silma. Üks juhtum võib reaalsust deformeerida, üldiselt ta ei ole niivõrd ohtlik, aga mitte ka niivõrd kasulik, kui arvatakse." Ka Mia sõnul ei ole tema eesmärk olnud EMS-ile vett peale tõmmata. "Ma tahan, et inimesed mõtleksid sellele, et võib minna nii hästi kui halvasti," tõdes ta. "Mina tahaksin lihtsalt oma tavaliste jõutreeningute poole tagasi pöörduda."

Videoid EMS-treeningust:

Toimetaja: Anders Nõmm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: