Eesti ilma trotsiv aerutamiskoondis on olümpiakuldse juhendaja tööga rahul
Jaanuari lõpus asus Eesti aerutamiskoondise etteotsa ungarlasest olümpiavõitja Imre Pulai. Koondislased on sündmuste arenguga rahul ning loodavad suvel spordisõpradele positiivseid elamusi pakkuda.
Ungarlasest olümpiavõitja Imre Pulai on Eesti aerutamiskoondise peatreeneri ametit täitnud praeguseks veidi üle kolme kuu. Kuigi Pulai ei ole kõigil treeningutel füüsiliselt kohal, omavad meie tippmehed Joosep Karlson, Tarmo Tootsi, Kaspar Sula ja Kaarel Alupere uuest juhendaja metoodikast juba oluliselt paremat ülevaadet.
"Minu arvates tõi ise tipus olnud mees juurde seda, et kogu aeg on raske, aga samas tahab ta, et asjast mõnu tuntaks," iseloomustas Alupere Vikerraadiole uue peatreeneri metoodikat. "Pingutus on kõva, aga pingutust peab nautima ja oma sõitu otsima. Kui ta on ise kõrval, on meil ja ka temal kergem, siis ta saab näkku vaadata - kui ta näeb, et mehed käivad kõrvad lontis ning jalad lohisevad järgi, tuleb korrektuure teha."
Alupere paariline kahesüstal, Kaspar Sula, ütleb, et endine kanuusportlane Pulai suutis vajalikke näpunäiteid jagada ka süstameestele. Kuigi peatreener inglise keelt hästi ei räägi, siis tema kommunikatsioon sportlastega ajas mõistagi paraneb.
"Mõte, mis ta tahtis edasi öelda, sai edasi öeldud," kinnitas Sula. "Alati saab paremini, aga üldised teadmised on tal ka süstatehnikast igati korras. Kui mingeid vigu nägi, mainis ära ja tegime oma korrektuurid. Üldiselt ikkagi toimis."
Kolm nädalat tagasi naasid eestlased kevadisest treeninglaagrist Sevillas. Seal sai Pulai eestlastega vahetult tegeleda. Hispaanias läbi viidud treeningute kvaliteeti saab hinnata väga heaks, kuid kodumaal tuli taaskord kohaneda keerulisemate oludega.
"Soojast tulles peab kindlasti tervist kõvasti hoidma, et külmetust ei tuleks," tõdes Eesti koondise kogenuim Tarmo Tootsi. "Lõpus oli +30, tulime siia, oli null. Paned treeningul palju riideid selga, aga samas kannatab selle all liikuvus. Lisaks veel veetemperatuur, mis muudab paadi liikumist. Tuleb see periood üle elada."
Kas veehooajal on Eestis ka mõni kuu, kus Eestis on hea treenida? "Suvel ikka on, ega Emajõgi läheb ka iga päevaga järjest paremaks. Vool läheb aeglasemaks, vesi läheb soojemaks. Viljandi järv on super koht, kus suvist ettevalmistust teha. Muidugi on ka Aidu kanal, kuhu ma pole veel jõudnud, kuid kus peaks kuuldavasti toimuma Eesti meistrivõistlused. See peaks olema kaevatud täielikult maailmatasemele, ei tohiks mingeid puudujääke olla."
Lumisest Eesti kevadest aerutajad peagi pääsevad, sest järgmisel nädalal sõidetakse treenima Ungarisse Budapesti. Sula tunnistab, et parimal juhul võinuks ärasõit isegi varem toimuda.
"Ideaalis oleks minu nägemise läbi olnud nii, et oleks Sevillast tagasi tulnud, maksimaalselt nädala-kaks kodus olnud ja siis juba edasi liikunud," sõnas Sula. "Selliste oludega on Eestis üle keskmise keeruline, trenni teeme loomulikult nii kõvasti kui suudame, aga treeningu efektiivsus on soojas kliimas oluliselt teine. Keha on trennideks paremini valmis, taastub kiiresti ja nii edasi."
Parima ülevaate tehtud ettevalmistusest annavad aerutajatele mõistagi võistlused. Hooaja tippsündmuseks on augusti lõpus toimuvad maailmameistrivõistlused. Tähtsaid võistlusi toimub aga teisigi. "Suurvõistlused peaksid konkreetselt paigas olema, kaks MK-etappi mis tulevad, on kindlad, sinna on vaja minna," kinnitas Alupere. "Juuli alguse poole on EM, siis MM. Mis vahepeale jääb, tuleb jooksvalt, vaatame, kuhu jõuab ja kuhu on mõtet minna."
Toimetaja: Anders Nõmm