Eesti tugevaim jäähokimeeskond Tallinna HC Panter mängib kolmandat hooaega Balti riikide klubisid ühendavas Optibeti liigas. Võimeid saadakse seal võrrelda Läti ja Leedu meeskondadega ning alanud hooajal lööb kaasa ka Ukraina klubi Kiievi Capitals.

Pantrite edu ja julgus on siinses hokielus kahtlemata suur väärtus, mis võiks inspireerida ka teisi. Mis sellest, et käärid Eesti meistrivõistluste ja Optibeti liiga vahel on nii taseme kui rahaliste nõudmiste mõistes väga suured. "Ma arvan, et see on tugev tõuge sellele, et meie koondis on esinenud väga hästi. Paljud mängijad Eesti meeste koondises on Optibeti hokiliiga mängijad," ütles Eesti hokiliidu tegevjuht Kirke Kulla.

"Oleme klubidega rääkinud ja on klubisid, kes tahaksid võtta osa, aga lihtsalt see eelarve küsimus. Raha on põhiline. Klubidel on valmidus, aga nad lihtsalt ei ole finantsiliselt veel nii küpsed," lisas hokiliidu tegevjuht. "Nooremates vanuseklassides on koostöö Soome ja Läti hokiliiduga. Meil võistkonnad käivad mängimas Soomes, see aasta U-16 SM-sarjas mängib Vipers Tornaado võistkond. See on U-16 vanuses kõige kõrgem tase, need on väga head mängud, mis nad sealt saavad."

Koduse meeste kõrgliiga eest vastutav Veiko Süvaoja lisas, et Eesti hokinoortele võiks Balti liiga olla motivaator. "Olen kuulnud, et mõned teised Eesti hokiklubid mõtlevad selle peale, et tulevikus liituda Optibeti hokiliigaga, et oleks kaks hokiklubi. See oleks suur samm edasi," ütles ta. "Viru Sputnik on öelnud, et nende eesmärk on sinna jõuda. Pigem on nendel klubidel, kellel on noortebaas suur. Sealt kasvaks välja järgmise nelja-viie aasta jooksul mängijad, kes suudaksid sel tasemel mängida."

Valitseva Eesti meisterklubi Tartu Välk 494 eestvedaja Oleg Litvjakov usub, et Tartu meeskond saaks Optibeti liigas hakkama. Seda on kohtumised Balti riikide teiste klubide vastu tõestanud.

Samas, reaalne osalemine praegu laualt läbi käinud pole. "Ma võin päris palju unistada, aga me teame kõik, et meil on üks probleem – meil puudub spordihall. Kui mängida seda liigat, siis võime mahutada oma pealtvaatajad, aga vastasmeeskonna pealtvaatajatega tekib probleem," sõnas Litvjakov. "Meil on huvi, aga me ei saa seda võtta eesmärgiks, kuna meil pole spordihalli."

Küsimus pole seega niivõrd eelarveline? "Kui tekib vajadus, siis hakkame tööd tegema. Siin on palju faktoreid, tänane majandusseis pole ka nii lilleline, et saame omale asju lubada," vastas Tartu Välgu juht.

Tallinna HC Panter on klubina väga rahul, et mõne aasta eest otsustati Optibeti liigaga liituda. Paari hooajaga on planeerimine muutunud lihtsamaks ja tekkinud on vajalik vilumus.

"Varem läksidki kõik juba U-16, U-14 vanuses välismaale mängima. Täna on alternatiiv, saab ka Eestis mängida päris heal tasemel," ütles HC Panteri juhatuse liige ja finantsjuht Meelis Luht. "Mängija, kes on Eesti koondisele piisav jõud, ta ei pea minema välismaale."

Pantrid mängivad Balti liigas kolmandat hooaega ning sel aastal on liiga laienenud üheksale meeskonnale. See tähendab, et põhiturniiril peetakse nüüdsest 40 kohtumist, kuus meeskonda pääsevad edasi play-off'i.

Kui meenutada esimest hooaega, siis mida Eesti esindusklubi sel teekonnal õppinud on? "Hüpe oli suur. Esimene asi oli see, et polnud piisava tasemega mängijaid, tuli need Eesti koondise mängijad meelitada Eestisse mängima," vastas ta. "Teine asi oli eelarve. Kui Eesti meistriteks tulime, oli meie eelarve 90 000. Kui läksime esimene aasta mängima, siis planeerisime 300 000, aga läks vist isegi rohkem. Need kaks asja – piisava kogemusega mängijad ja eelarve – on suur hüpe."

"See aasta on keerulisem, kuna Liepaja on veel pikem reis ja eelarve on selle võrra suurem," lisas Luht. "Tallinna linn esimene aasta toetas meid 200 000-ga. Eelmine aasta toetati vähem ja see aasta on küsimärk. Lubadused on, aga kindlust pole."

Panter alustas tänavust hooaega kaotusega Zemgalele, kuid teises mängus alistati lisaajal Riia Prizma. "[Zemgalel] oli juba eelmine aasta kõik mängijad palgalised. Võib-olla nad käivad tööl, aga nende palgad algavad 1000–1500 eurost. Meil on arenguruumi, aga meil pole eesmärk, et kõik peavad palka saama. Pikas perspektiivis võiks olla kaks viisikut oma noored, kes mängivad," arvas Luht.

Pantri meeskonnas on mõni mängija, kes teenib Luhti sõnul 1000-eurost stipendiumi, teised on väiksema stipendiumi peal.

Kas HC Panteri finantsjuht näeb, et Eestis võiks olla veel mõni klubi, kes võiks selle teekonna ette võtta? "Eesti meistrivõistlustel on üksikud mängijad, kes oma taseme välja mängiks, aga neil peab endal olema see motivatsioon," vastas ta. "Kas nende isiklik motivatsioon on see, et tahavad piisavalt panustada. See nõuab nendelt ka ohverdamist, mingid tegevused peab ära jätma ja jäähokile pühenduma."

"Vipersis on palju noori, Tornaados on palju noori. Kui nad pingutavad ja panustavad esindusmeeskonda rohkem, siis kolme-nelja aasta perspektiivis oleks võimalik," lõpetas Luht.