Viis klubi nõudsid Pohlakult juba varem vastuseid: ta ei ole valmis õigluse eest võitlema
Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku väljaütlemised "Pealtnägijale" teemal, kuidas UEFA toetab Venemaa klubisid, on tekitanud laiema diskussiooni. Nüüd selgus, et juba varem olid viis Eesti jalgpalliklubi sellel teemal Pohlakult aru pärinud, kuid nende pöördumisele ei reageeritud.
Mõned kuud tagasi taas Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks valitud Aivar Pohlak kommenteeris sel nädalal "Pealtnägijale" oma vaateid teemal, kuidas Euroopa jalgpalliliit UEFA on toetanud Vene klubisid ka sõja ajal ligemale kümne miljoni euroga ning ütles muuhulgas, et UEFA täitevkomitee liikmena oleks tema jaoks veider esitada ettepanek Venemaa Euroopa jalgpalliliidust välja arvata.
11 päeva enne intervjuu toimumist laekus Pohlaku postkasti pöördumine viielt Eesti klubilt, kes esitasid Pohlakule samal teemal neli küsimust, kuid ootavad siiani vastuseid. Pöördumisele kirjutasid alla Tartu Welco, Paide Linnameeskond, Tallinna Kalev, Harju Laagri ja Viimsi.
"See on moraalsetel printsiipidel täiesti vale otsus, et sõja ajal saavad Vene klubid UEFA toetust ja loomulikult tekitas see meis jalgpalliliidu liikmetena küsimusi," kommenteeris Tartu Welco nõukogu esimees Mart Raamat pöördumise tagamaid. "Kuna Eesti jalgpalliliit on UEFA liige ja Eesti jalgpalliliidu president valiti UEFA täitevkomiteesse, siis loomulikult tekitas see meis küsimusi, et kas ja missuguseid samme astub Eesti Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak selleks, et see ilmselge moraalne jälkus lõppeks."
Raamatu sõnul tegid pöördumise läkitanud klubid aktiivset koostööd juba jalgpalliliidu presidendi valimiskampaania vältel ning jagavad ühesuguseid väärtushinnanguid. "Meid on jalgpalliliidu jalgpalliringkondades kutsutud kui jalgpallikogukonna lõhestajateks, loomulikult tegelikult lõhestab jalgpallikogukonda Eesti jalgpalliliidu president, kui ta väljendab selliseid ebaselgeid sõnumeid niivõrd moraalsetel küsimustel. Me ei tahtnud sugugi seda teemat avalikkuse ette tõmmata, me tahtsime lihtsalt vastuseid nendele küsimustele; tahtsime teada, kas Eesti jalgpalliliidu president võtab midagi ette, et see ebaõiglus ja jälkus lõppeks. Otsustasime omakeskis selle pöördumise saata, saatsime ka kolm meeldetuletust, et vastust saada, ja vastused saime siis alles üleeile "Pealtnägija" saates," tõdes Raamat reedel.
Küsimused, mille klubid Aivar Pohlakule saatsid:
- 1. Milliseid samme kavatsete isiklikult UEFA organisatsiooni sees ette võtta, et lõpetada olukord, kus agressorriigi jalgpall saab jätkuvalt solidaarsusraha, samal ajal kui sõjast räsitud Ukraina klubid jäävad toetusest ilma?
- 2. Kas peate Eesti Jalgpalli Liidu presidendina UEFA täitevkomitee tegevuses osaledes vastuvõetavaks olukorda, et Venemaa Jalgpalliliit pole UEFA tegevusest eemaldatud ja saab jätkuvalt märkimisväärset rahastust, samas kui Ukraina klubide abipalvetele ei ole isegi ametlikku vastust antud?
- 3. Kuidas põhjendate, et UEFA organisatsiooni juures töötab siiani Venemaa kõrge ametnik, kelle peresidemed viivad otse Kremli siseringi? Kas plaanite astuda samme selleks, et agressorriigi ametnikud ei saaks töötada UEFA vastutavatel ametikohtadel?
- 4. Millal UEFA täitevkomitee antud küsimust menetleb ja millal saate Eesti Jalgpalli Liidu liikmeid ja jalgpalliüldsust informeerida lahendustest, mis selle ebaeetilise toimimispraktika lõpetab?
Lisaks palusid klubid EJL sekretariaadil ja peasekretäril edastada pöördumine kõigile EJL-i juhatuse liikmetele.
Welco nõukogu esimehe sõnul tekitas Pohlaku vastus nõutust ja jõuetust. "Kui ei ole väga selget seisukohta küsimuses, kas Euroopa jalgpalli rahade eest peaks toetama riigi, kes peab täna naabrite vastu verist agressioonisõida, klubisid, siis millest me üldse räägime. Loomulikult tekib küsimus, et miks selline küsimus, milles kogu Eesti ühiskond, loodetavasti kogu jalgpalliüldsus saab ühtemoodi aru, siis miks meie jalgpalliliidu president näeb olukorda teistmoodi?"
Pohlak rääkis "Pealtnägijas" veel, et on enda sõnul "äärmuslik patsifist", kuid Venemaa jalgpalliklubidelt rahade äravõtmine sõda ei muudaks.
"See jutt, et Venemaa klubid saavad UEFA toetusrahasid sellepärast, et nad on UEFA liikmed, on ju lapsemeelse jutt," sõnas Raamat. "UEFA-l on võimalik võtta vastu otsus peatada igasugused maksed Vene klubidele senikaua, kuni venelased peavad verist agressioonisõda ja senikaua, kuni nad annekteerivad teise UEFA liikmesriigi suveräänseid territooriume. Selline otsus on võimalik UEFA-l vastu võtta, keegi peab selle algatama. Peab ütlema täitevkomitees, et selline raha liikumine Venemaale on moraalselt ebaõiglane. Me saime saatest vastuse, et Aivar Pohlak ei ole valmis seda teemat tõstatama. Ta ei ole valmis võitlema selle eest, et õiglus Euroopa jalgpallirahade eest võidutseks," lisas Raamat.
Eesti Jalgpalliliit vastas ERR-i päringule, et Pohlak on esitatud küsimustele "Pealtnägija" intervjuus vastused andnud ja rohkem alaliit seda teemat ei kommenteeri.
"On tõesti kurb, et on päris palju jalgpalliliiduga seotud inimesi, kes vaikides sellist ebaõiglust tolereerivad; kes tolereerivad seda, et ei astuta õiglaseid samme agressori karistamiseks," käis Raamat välja. "Võtame teadmiseks, et Aivar Pohlak ei plaani võidelda selle eest, et venelaste peale kõigi Euroopa riikide jalgpalliraha edasi raisatakse. Võib-olla siis, kui need rahad ei jõuaks sisuliselt Venemaa sõjamasina heaks Venemaale, kui need võib-olla jõuaksid Eestisse, võib-olla me ei oleks enam Euroopa Liidu kõige vaesem jalgpallimaa."
Toimetaja: ERR Sport




