Kuigi mäng Bulgaariaga oli koondise kaptenile Inna Kiss-Zlidnisele juba 104. Eesti särgis peetud mäng, sai teda saja koondisemänguni jõudmise eest koduväljakul õnnitleda alles reedel. Sajas kohtumine täitus mullu novembris võõrsil, üle kolme aasta taas kodumurule astunud Kiss-Zlidnisele oli see igapidi eriline hetk.

"See on väga uhke tunne, väga," kinnitas koondise kapten. "Kui olime väljaku peal ja laulsime hümni, siis ma panin korraks silmad kinni ja lihtsalt tundsin seda imelist tunnet, lihtsalt super. Mul on väga hea meel, et ma olen siin. Et ma leidsin oma tee tagasi jalgpalli juurde ja et ma saan siin tähistada sellist ilusat numbrit, kui mu tütar on samal ajal staadionil."

Eelmisel kevadel emaks saanud Kiss-Zlidnisel on õnnestunud jalgpallikarjääri emarolliga ühendada tänu sisemisele põlemisele ja lähedaste toetusele. "No kirg! Sa pead ikka armastama seda, mida sa teed. See ei ole küll lihtne, aga samas kui sul on abi ja toetus olemas, siis kõik on võimalik. Ja mina olen väga õnnelik, mu perekond ja abikaasa toetavad mind ja see on kindlasti aidanud mind väga palju," kinnitas Kiss-Zlidnis.

Koondise kapten tunneb, et isu ja motivatsiooni jalgpalliga jätkata veel jagub. "Ma tõesti naudin seda mängu ja tõesti on tunne, et teed midagi toredat naiskonnaga koos ja sa oled tahtmist täis ja haipi täis - see on väga tore tunne!"