"Meie MM-koondise tähtaeg oli Ruhpoldingi etapp (13.-19. jaanuar - toim). Suures osas teadsime Ruhpoldingi etapi lõpus, kes MM-ile saavad. Juba jõuludeks oli selge, et üks-kaks sportlast MM-ile ei saa. Näiteks Johannes Dale-Skjevdal. Samuti tahtsime veel anda ühe võimaluse Vetlele (Sjaastad Christiansen - toim).

Meil on küll tiimis noori mehi, aga neil pole kogemust. Ja me peame tiimis hoidma kogenud mehi ka sees. Et ehitada üles parim meeskond, peame alati mõtlema kaks korda. Sel juhul töötab see nii noorte kui kogenud meestega," rääkis Mazet ERR-ile.

Kui raske on tiimis kommunikeerida valusaid otsuseid? Teil on tiimis kogenud mehed nagu Vetle või Dale, kes on võitnud MK-etappe. Ja järsku sa pead neile ütlema, et nad on B-koondises.

See ei ole mu töö ilusaim osa, aga see on osa tööst. Nad teavad reegleid. Enne hooaega selgitame neile kriteeriume. Meil on kaks kriteeriumi – A ja B. Need, kellel on kaks või kolm korda A-kriteerium täidetud, saavad ka maailmameistrivõistlustele.

Neil, kellel on vaid B-kriteerium täidetud, ei saa rohkem MK-sarja jääda, kui veel üheks nädalaks. Nad teavad seda, aga muidugi nad loodavad, et me saame mõnikord reegleid painutada, et neid hoida. Mõnikord oleme seda ka teinud. Näiteks Tarjeiga. Ta ei oleks pidanud reeglite järgi Le Grand Bornandis olema. Ta tuli sinna, tal oli uus võimalus ja ta võitis.

On reeglid, aga see on nagu ettevõtte juhtimine. Sul peavad olema parimad nupud õigel hetkel. Me peame kogu aeg nägema suurt pilti. Muidugi ei ole lihtne öelda mehele nagu Vetle, et sa pead minema IBU karikasarja ja et sa ei ole meiega järgmisel nädalal või MM-il.

Me teame, et see on Johannese ja Tarjei viimane tants. Kas tiimi meeleolud on ka kuidagi muutunud? Või on see kuidagi muutunud, sest kõik teavad, et varsti on nad läinud.

Tiimi atmosfäär on hea, aga nii mina kui Egil (Gjelland - toim) pöörame sellele palju tähelepanu. Me ei saa mõelda, et nüüd on iga liigutus viimane kord ja nüüd nad on viimast korda seal ja nii edasi. Me teame seda, aga me peame juba mõtlema, mis saab järgmisel aastal ja mis on meie järgmised sammud.

Me peame oma asju jätkama selliselt nagu me oleme seda siiamaani teinud. Nii et ei, me ei lange nostalgiasse.

Nii et keegi ei nuta veel?

Ei, veel mitte. Holmenkollen saab muidugi olema emotsionaalne. Sinnani keskendume me väga tõsiselt. Nii Johannes kui Tarjei, aga eriti Johannes tahab siin väga hästi võistelda.

Muidugi on tal siin rohkem pinget, sest nad mõlemad teavad, et see on nende viimane MM. Nad tahavad siin häid tulemusi teha. Selles osas on neil kindlasti lisapinge.

Tundub, et Johannes võtabki MM-i väga tõsiselt. Ta oli ka Lavazes laagris ja tegi kõik võimaliku MM-iks.

Absoluutselt. Kui ta läks koju Norrasse, oli ta Sjusjönis. Ta treenis seal väga hästi. Tavaliselt pärast Antholzit me ei treeni väga palju ja puhkame, aga eelmisel esmaspäeval alustasime laagriga Lavazes. Seal tegime ühe nädala veel mäestikus trenni.

---

Johannes Thingnes Böst sai laupäeval enim MM-tiitleid võitnud sportlane laskesuusatamise ajaloos. 31-aastane norralane möödus oma 21. MM-tiitliga kaasmaalasest Ole Einar Björndalenist.