Kuidas rajada majanduskriisi ajal edukat spordikeskust?
Eesti majanduse halva olukorraga on spordihuvilised küllap piisavalt hästi kursis. Selles keerulises keskkonnas tuleb ettevõtjatel siiski hakkama saada ja unistamisest pole inimesed loobunud. "Spordipühapäev" uuris kahe näite varal, kuidas on praegusel ajal ikkagi võimalik uue spordikeskusega edukalt turule pääseda.
Edukuse puhul määrab mõistagi palju, milliste spordialade harrastajatele keskust tehakse. Samas on ühiskondlikult julgustav märk, et vähemalt praegu pole inimesed spordiharrastusi majanduslikel põhjustel oma elust välja lõiganud – vähemalt nende ettevõtjate sõnul, kellega "Spordipühapäev" rääkis.
Oma tegemistest muljetasid veidi rohkem või vähem kui aasta aega tegutsenud NET Spordihall Tartus ja Eesti suurim padeli sisehall Kawe Padel Tallinnas.
NET Spordihall tekkis Tartusse ettevõtja Vallot Manguse initsiatiivil ning uksed avati 2023. aasta novembris. Rajatis koondab erinevaid spordialasid, kuid valdavalt on need alad, mille oluliseks komponendiks võrk. Ent hoones leidub näiteks ka päris võimas ronimissein.
"Meil on 7000 ruutmeetri peal esindatud erinevad võrgualad. Kõige suurem ala on nii-öelda rannaala, kus meil on kuus rannavolle või -tennise väljakut ning teisel pool maja on meil kõvakattega väljakud, kus meil on samuti võrkpalliväljak ja neli sulgpalliväljakut. Kolmanda osa peal tegutseb Akrose spordiklubi, mis on loodud laste liikumis- ja võimlemisharrastuse propageerimiseks. Kolmandal korrusel on veel viis padeliväljakut, millega olime Tartus esimesed, kes padeli siia tõid. Lisaks on meil ka jõusaal ja väike stuudioruum, kus saab rahulikumaid treeninguid läbi viia," tutvustas NET spordihalli mitmekülgsust asutuse juhataja Herle Laidvee.
Millised olid peamised riskid keskuse ehitamisel? "Meie plaan ja projekt tegelikult aja jooksul muutusid. Enne kui päris ehituseks läks, siis esialgne plaan oli see, et pool majast on rannahall ja pool sulgpallihall. [Sulgpallitreener - ERR] Härra Siliksaar tuli projekti algataja Vallot Manguse juurde ja ütles, et temal oleks Tartusse vaja sulgpallihalli. Kuna Vallot oli sellele maatükile silmad peale pannud, siis sealt hakkas see idee idanema. Aga nagu ikka, siis ajas asjad muutuvad. Vahepeal oli koroonakriis, siis sai sõda Ukrainas alguse ning seejärel muutus ka projekti sisu. Pangad vaatasid meie äriplaanile otsa ja esitasid nii meile kui ka spordiklubidele küsimusi. Siis saimegi aru, et 12 sulgpalliväljakult ei oleks iseenesest toimiv. Siliksaar taandus esialgsest ideest ning lõpuks valmis neli sulgpalliväljakut, mis toimib väga hästi," selgitas Laidvee.

Laidvee ütleb, et aidanud on kohanemisvõime, mis päästnud keskust ka keerulistest otsustest. Ehitati suhteliselt energiasäästlik maja. Esimesest majandusaastast saab kokkuvõtte juba teha.
"Kui me vaatame tulude ja kulude poolt, siis me tulime nulli piirile. Kasumi teenimist me ei olegi oodanud. Selleks, et see kompleks hakkaks toimima nii-öelda iseenesest on veel pikk maa minna. Kas seda ka päriselt kunagi juhtub, seda me ei saa öelda, sest majanduslik olukord muutub pidevalt ja ilmneb erinevaid muid tegureid. Suures plaanis jäime majandusaastaga rahule. Kindlasti on arenguruumi, sest täituvus võiks olla veel suurem," lisas Laidvee.
Suure läbilöögi on Eestis spordialana teinud padel ja praegu võib isegi tunduda, et kui selle ala tarvis keskus ehitada, ei ole võimalik kaotada. Padel on tennisest lihtsam mäng, mis oma olemuselt sotsiaalne. Seda saab küllaltki kiiresti omandada ja nii jõuab padeli juurde palju inimesi, kellel varasem reketialade taust puudub.
Eesti uhkeim padelikeskus ehitati hiljuti Tallinnasse, Lasnamäe ja kesklinna vahelisse piirkonda. Seal asuv Kawe Padel on tõesti moodne ning äge koht, kus seitse siseväljakut. Keskust opereerib klubi Padel+, mis haldab praegu kokku kolme keskust Tallinnas ja ühte Saaremaal.

"Padel on väga kiiresti populaarsust koguv spordiala. Padel+ oli pikalt ainus peamine padelikeskuste opereerija Eestis. Meil oli kaks asukohta kokku kümne väljakuga. Nõudlust oli meeletult, aga inimesed lihtsalt ei pääsenud selle ala juurde. Nüüdseks on toimunud plahvatuslik areng, nii meie poolt kui ka konkurentide turule sisenemisega. Väljakute arv on mitmekordistunud ja neid tuleb ainult juurde. Loomulikult oleme ise laienemisega kaasa läinud ja üritame oma turuliidri positsiooni säilitada ja edaspidi hoida. Tulevikku vaadates ei saa see lõpmatult jätkuda, aga praegu on tõesti laienemine olnud meeletu ja kõik keskused on puupüsti täis ning spordialal tervikuna läheb väga hästi," rääkis Padel+ arendusjuht Marek Marksoo.
Kas sellise keskuse ehitamine oli ka risk? "Tol ajal kõige suurema ja siiani kõige uhkema keskuse loomine oli mõnes mõttes risk, aga meil on selline filosoofia, et kui meil tekivad uued võimalused kasvamiseks, siis võtame pigem konservatiivse hoiaku. Selle keskuse puhul vaatasime ka kõige mustemad stsenaariumid läbi. Loomulikult on see kuhjaga end ära tasunud. Õige pea tähistame esimest täisaastat sellel uuel keskusel ja esimesed aasta tulemused on meie ootusi ületanud."
Üks mõte jääb ettevõtjate jutust kõlama. Sport on ühiskonnas au sees ja liiga kergekäeliselt vähemalt täiskasvanud sellest loobuda ei taha.
"Harrastussport on pärast koroonakriisi tohutult kasvanud. Võib-olla isegi rohkem täiskasvanute seas ning vähem laste ja noorte seas. Julgustan ettevõtjaid rohkem sporti investeerima ja panustama. Olgu see täiskasvanute või noorte harrastussport, aga see investeering tuleb tagasi. Selleks on lihtsalt vaja anda aega," märkis Laidvee. "Me liigume Eestis järjest rohkem heaoluühiskonna poole ja on näha, et ka raskematel aegadel on teatud valdkonnad nagu sport need, mida inimesed enam esmajoones ei kärbi," lisas Marksoo.
Toimetaja: Henrik Laever
Allikas: "Spordipühapäev"