31-aastase Hassani saavutus oli tähelepanuväärne, sest varasemalt oli ta teeninud pronksmedalid nii 5000 kui ka 10 000 meetri jooksus. Viimati võitis samadelt mängudelt nendel kolmel distantsil medali 1952. aasta Helsingi olümpial legendaarne tšehh Emil Zatopek.

Hassan hoidis end terve jooksu suurema grupi taha ega dikteerinud ise tempot, kuid Assefa alistas ta oma staadionidistantsidelt tuntud lõpuspurtidega.

Tegemist oli Hassani kolmanda olümpiakullaga, sest triumfeeris Tokyos 5000 ja 10 000 meetri jooksus, saades lisaks pronksi 1500 meetrilt. Ka Pariisis nägi esialgne kava ette joosta 1500 meetrit, aga hiljem otsustati niigi ambitsioonikat plaani veidi koomale tõmmata.

Hassani ja Assefa järel jooksis pronksile isikliku rekordi 2:23.10-ni viinud keenialanna Hellen Obiri, kes edestas nelja sekundiga samuti isikliku rekordi püstitanud kaasmaalannat Sharon Lokedit.

Kaheksa parema hulka jõudsid Pariisis veel Amane Beriso Shankule (Etioopia; 2:23.57), Yuka Suzuki (Jaapan; 2:24.02), Delvine Relin Meringor (Rumeenia; 2:24.56) ja Stella Chesang (Uganda; 2:26.01).

Naiste maraton tõmbas ühtlasi joone alla Pariisi olümpiamängude kergejõustikuprogrammile, kus domineeris USA, võites 14 kuldmedalit 48 võimalikust. Medalitabelis järgnesid Keenia nelja ja Kanada kolme kullaga.

Hassani triumf tõstis Hollandi kahe kulla riikide hulka, kuhu varem kuulusid ka Hispaania ja Norra.

Kokku jagunes medaleid 43 riigile.