Kergejõustiku EM kujunes Itaalia peoks

Roomas kulmineerunud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused olid erakordselt edukad võõrustajate koondisele, kes kogus 24 medalit, neist 11 kuldset.
Itaalia sai koduareenil 11 kulda, üheksa hõbedat ja neli pronksi ning triumfeeris medalitabeli tipus. Paremuselt järgmised riigid piirdusid üksnes nelja kullaga: Prantsusmaa (4-5-7), Suurbritannia (4-4-5), Norra (4-2-1) ja Šveits (4-1-4).
Koguni kolmel alal teenis Itaalia koondis kaksikvõidu: meeste 100 meetri jooksus (Marcell Jacobs ja Chituru Ali), meeste poolmaratonis (Yemaneberhan Crippa ja Pietro Riva) ja naiste 20 km käimises (Antonella Palmisano ja Valentina Trapletti).
Euroopa meistrivõistlusi peetakse 1934. aastast ja Roomas olid nad kavas 26. korda, kuid kunagi varem polnud Itaalia medalitabeli tippu jõudnud. Neljast eelmisest EM-ist kolmel oli parim riik Suurbritannia, korra Poola.
Suurbritannia on esimene ka kõigi aegade tabelis 127 kulmedali ja kokku 338 medaliga, edestades kahte enam mitte eksisteerivat riiki ehk NSV Liitu (120 ja 331) ja Saksa DV-d (90 ja 239).
Eesti koondis sai oma ajaloo neljanda EM-kulla, kui kümnevõistluses triumfeeris Johannes Erm. Medalitabelis annab see saavutus 17. koha jagamise. Läti medalit ei saanud, Soome sai pronksi meeste odaviskes (Oliver Helander) ja Leedu meeste kettaheites (Mykolas Alekna).
The final medal table for #Roma2024!
— European Athletics (@EuroAthletics) June 13, 2024
How was it for your country? pic.twitter.com/NAQAa8BqJ1
Järgmised Euroopa meistrivõistlused toimuvad 2026. aastal Birminghamis.
Toimetaja: Siim Boikov