"Orienteerumine ei ole kindlasti kinnine klubi," rääkis isa abil umbes kümneaastasena alaga tutvust teinud Pekk ETV spordisaates. "Kui üritus tuuakse linna, siis perekond võib sinna peale minna ilma jooksusammu tegematagi. Orienteerumine teeb head tööd ja eriti vahva oli minusugusele harrastajale, kui Eesti korraldas orienteerumise tippvõistlusi ja neid kanti üle. See oli parim promo Eesti orienteerumisele üldse."

Kas orienteerumist võib ähvardada noorema põlvkonna vähene huvi ala vastu? "See algab ikkagi kodust, sest orienteerumine on minu jaoks nagu ellujäämisoskus. Kui naaber[riik] jälle mängib GPS-signaaliga ja sinu nutitelefon ei tööta, siis kuidas sa hakkama saad? Paberkaardiga peab hakkama saama ja seda tahaks mina järeltulevale põlvele edasi anda," sõnas Pekk.

Endise suusakommentaatori sõnul peaksid külma ja kõledat metsa võib-olla veidi pelgavad inimesed orienteerumisega esmatutvust tehes andma võimaluse linnajooksudele: "ära eksida pole võimalik, jooksukiirus on ainuke asi, mis takistab," sõnas ta.