Teadaolevalt peeti Eestis esimesed mootorpaadivõistlused 1924. aastal Emajõel. Sada aastat hiljem saame rääkida veemotost kui Eesti ühest suurima medalisaagiga spordialast. Sealjuures on kõik tiitlivõistluste medalid võidetud viimase 24 aastaga.

"Nõukogude ajast on ka meil ka väga palju medaleid, aga kui hakkame pihta maailma- ja Euroopa meistrivõistlustest, mis algasid meie jaoks pärast taasiseseisvumist aastal 1991, siis alates aastast 2000 on võidetud 324 medalit. Nendest 60 on maailmameistritiitlid, mis on võidetud 26 sportlase poolt. Selles mõttes see number on aukartustäratav," rääkis alaliidu peasekretär Algo Kuus.

Rahvusvaheline veemoto liit UIM on Eesti sportlase valinud maailma parimaks viiel korral. "Tõstaks esile Rasmus Haugasmäe: arvan, et tema seitset järjestikust MM-tiitlit ei suudagi mitte keegi kunagi üle lüüa," lisas Kuus.

"Me oleme väga tänulikud sportlastele, kes tahavad pingutada. Pingutavad selle nimel, et minna tiitlivõistlustele. See tugi, mida meie neile suudame anda, on väga-väga väike. Aga neil on perekonnad taga, neil on meeskonnad taga. Nad teevad oma tehnika ise praktiliselt nullist valmis. Ja ma arvan, et see ongi selle asja edu võti, kui paadid, mootorid, jetid - kõik tehakse Eestis. Ütleme, et kui jettidel on standardpillid, siis need ikkagi seadistatakse ja tehakse Eestis nii-öelda käivateks. See ongi selle asja edu idee," arvas Kuus.

Laupäeval peetud 100. aastapäeva galal kuulutati välja ka möödunud aasta parimad veemotosportlased, kelleks sel korral valiti Jasmiin Üpraus ja Stefan Arand.