Algselt projekteeris arhitekt Karl Burmann Kadriorgu laululava, aga 1926. aastal valmis hoopis jooksuraja ning staadionihoonega spordirajatis. Sajandi vältel on Kadrioru roheluses laiuv võistlusareen pakkunud eestlastele südantsoojendavaid hetki ja koosolemise tunnet.

Kadrioru staadionil on võistelnud soomlaste legendaarne pikamaajooksja Paavo Nurmi. Aastatel 1934 ja 1939 toimusid siin kahe maailmasõja vahel Eesti mängud, mis kinnistasid rahva ühtekuuluvustunnet.

Kadrioru staadionil mängis 1940. aastal Eesti jalgpallikoondis juba okupeeritud Eestis maavõistluse Lätiga, mille järel sammus publik sini-must-valgete lippude all Kadrioru lossi ette president Konstantin Pätsi tervitama. 1980. aastal toimus Kadrioru staadionil legendaarne Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni jalgpallimatš koos skandaalse ansambli Propeller kontserdiga.

Sellel staadionil on püstitatud kolm kergejõustiku maailmarekordit. Neist kaks – Heike Drechsleri tippmark kaugushüppes ja Juri Sedõhhi oma vasaraheites – sündisid 1986. aastal Nõukogude Liidu ja Saksa Demokraatliku Vabariigi matšil.

Kadrioru staadionil on võistelnud maailma suured ja vägevad juba terve sajandi.