Finaalis alistas Lehis skooriga 15:12 tiitlit kaitsnud Nelli Differti. "Esitusega pean muidugi rahul olema, võistluspaus on olnud väga pikk, üheksa kuud. Tulla tagasi ja võita tippvehklejaid on muidugi hea tunne," kinnitas Lehis intervjuus ERR-ile.

"Ma ei saa öelda, et see tuli üllatusena: eks ma ikka saali tulles ootasin, et võidan! Nautisin täna rohkem kui tavaliselt ja eriti enne vigastust. Oli vaba tunne. Kui oled nii kaua eemal - operatsioon ja taastumine - siis hindad seda teistmoodi, tunnen ennast selle võrra vabamalt ja oskan rohkem nautida," sõnas Lehis.

Lehis vigastas mullu juulis paremat põlve ning käis suvel noa all. Individuaalse olümpiapronksi sõnul põlv talle probleeme ei valmista. "On teistmoodi, seda on ikkagi opereeritud, aga mingeid valusid või et ma rajal mõtlen sellele, seda ei ole. Vehklemisvarustuse panin esimest korda selga aasta alguses. Tegin seda natuke meelega: kuna vigastuseelne aeg läks väga pingeliseks, tundsin, et pean ennast veel hoidma ja täielikult taastumisele keskenduma," sõnas Lehis.

16 parema seas sai Lehis Dinara Anisest jagu 15:8, veerandfinaalis alistas ta 14:12 Kristina Kuuse ning poolfinaalis 15:13 Julia Beljajeva. "Ma ei ütleks, et finaal oli kerge, finaal oli väga raske, mis siis, et suutsin kohe ette minna. Mul on olnud probleeme eduseisu hoidmisega, olen väga õnnelik, et suutsin edu finaalis hoida," tõdes Lehis. "Poolfinaali algus oli päris kohutav, tundsin, et ma ei saa mitte midagi aru; ei saa aru, kus mu relva ots on ja kuidas üldse torkama peaks. See oli huvitav tunne, aga suutsin keskenduda ja torked ära teha."