Redington lõpetas ligi 1600-kilomeetrise, rakendid Ida-Alaskast Anchorage'ist Beringi mere kaldal asuvasse Nomesse viiva katsumuse kaheksa päeva ja 21 tunniga, tema juhtkoerteks olid Sven ja Ghost.

40-aastane Redington osales tänavu Iditarodil 16. korda. Tema vanaisa Joe Redington oli 1960. aastate lõpus üks võistluse algatajaid ning ka tema isa Raymie võttis Iditarodist osa kümme korda, ent tänavune võit oli perekonnale esimeseks. "Juba väga varajasest lapsepõlvest oli Iditarodi võitmine minu eesmärgiks ning ma ei suuda uskuda, et see viimaks ometi juhtus," sõnas Redington pärast Nomesse jõudmist.

Iditarod on Alaska kultuuri tähtsaks osaks ning edukamad 12-14 koerast koosneva rakendi ajajad kohalikeks kuulsusteks. Mitmed külad ning linnakesed, mis võistlusrajale jäävad, elavad aastaringselt selle rütmis, sest võistlus meelitab Alaskasse palju turiste ning vabatahtlikke. Rakendid peavad keerulise võistluse ajal rinda pistma nii -70 kraadini langeva tajutava temperatuuri kui teiste spetsiifiliste ohtudega, näiteks joovad koerad retke ajal tihti saastunud põhjavett, mis põhjustab düsenteeriat; samuti satutakse aeg-ajalt kokku põtradega.

Iditarodil jooksvad koerad läbivad enne võistlust pika, tavaliselt suve lõpus algava treeningperioodi, mille vältel joostakse kokku 3000-4000 kilomeetrit. Iditarodil kulutavad koerad igapäevaselt ligi 10 000 kalorit.

Rakendikoerte tervise ohustamine on viimastel aastatel loomade eetilise kohtlemise eest seisvale organisatsioonile PETA-le tugevalt silma jäänud ning nende lobitöö tulemusena on võistluse toetamisest loobunud mitmed suursponsorid, teiste seas Coca-Cola, Wells Fargo ja Exxon. Tänavu veebruaris avaldas PETA nii Anchorage'is kui Fairbanksis kohalike päevalehtede esikaanel reklaampildi huskyst - peamisest kelgukoera tõust - kirjaga "Me ei taha Iditarodile minna, me tahame, et Iditarod läheks".

Vastukaaluks on Iditarodi korraldajad igas kontrollpunktis teinud kohustuslikuks võistluskoerte tervisekontrolli. Huvitava faktina transporditakse Alaska sisemuses terviserikke tõttu katkestanud koerad helikopteriga Eagle Riverisse, kus nende eest kannavad hoolt spetsiaalse ettevalmistuse saanud naisvangid.

Küll on see ning ka koroonaviirus ja tõusvad hinnad siiski toonud kaasa Iditarodi populaarsuse languse. Kui 15 aastat tagasi oli stardis 96 rakendit ning viimase 50 aasta keskmine startijate arv on 63, lahkus 4. märtsil Anchorage'ist vaid 32 kelku, vähim kogu võistluse ajaloos.

Iditarodi tänavuseks auhinnafondiks oli pool miljonit dollarit, millest läheb võitjale umbes 75 000, kuid koerte ülalpidamine ja muud võistlusega seotud kulud liiguvad tõusvas joones. Neljal korral Iditarodi võitnud šveitslase Martin Buseri sõnul võib iga-aastaselt valmistumiseks kuluda veerand miljonit dollarit. Eelmisel aastal võidutsenud Brent Sass rääkis tänavuse Iditarodi eel Los Angeles Timesile, et kui mõned aastad tagasi maksis kotitäis kvaliteetset koeratoitu 55 dollarit, on hind tänavu kasvanud 85 dollarile ning oma 58 koeraga kulub tal ainuüksi sportlaste toidule aastas pea 50 000 dollarit.