Spordipsühholoog: võit ei ole alati tähtsaim ja tuleb õppida kaotama

Foto: Marleen Muhuste (TEDxTallinn)

Spordis ei ole võitmine kõige tähtsam ja lapseeas sportlane peab õppima ka kaotama, sõnas spordipsühholoogia konsultant ja spordikaplan Elina Kivinukk Vikerraadio saates "Spordipühapäev".

Kivinuki sõnul on sellest tarvilik aru saada nii noortetreeneritel kui ka lapsevanematel. See teadmine ei pruugi aga alati lihtsalt tulla nii vana kooli arusaamade tõttu, kui ka seepärast, et võit toob palju rõõmu.

"Muidugi tekivad mitmed ebakõlad. Aga siin saab tuua välja erinevaid asju. Isegi, kui ei võitnud, ikkagi saab midagi õppida," lausus Kivinukk. "Ka NBA talendiotsijad ütlevad, et võimekaid on väga palju."

"Üks oluline kriteerium on see, kuidas sportlane käib platsil kõrval, kui ta parajasti ei mängi. Milline ta on, milline tiimikaaslane ta on, milline iseloom tal on, kas ta vabandab, kui jääb hiljaks? Need asjad on ka olulised, mida saab toetada."

Kui võit ei ole kõige tähtsam, siis lapsena tuleb kogeda ka kaotust ja õppida kaotama. "See pärineb Serena Williamsi loost. Ta ütles uue treeneri valikul, et tal on kõige keerulisem kaotada. Väga raskelt elab seda üle," selgitas Kivinukk.

"Kui inimene on olnud nii andekas, kogu aeg ühe valdkonnaga seotud, siis on väga raske toime tulla sellega, et mismoodi ennast kogun. Kui olen harjunud, et kogu aeg võidan ja siis tuleb keegi ja võidab mind. Kuidas ma sellega toime tulen? Seal on võimalik sellega veidi tööd teha."

Kaotuse korral tuleb mõelda tulevikule, mida saab parandada ja keskenduda sellele, kuidas edasi minna. "Mitte lohutada, et küll homme tuleb võit või mingit sellist... pigem ka kaotust tähistada," lisas spordipsühholoog.

Kivinuki sõnul on hästi tunnetuslik see hetk, mil noore areneva sportlasega tasuks juba rääkida kui täiskasvanuga. "On ka spordialaspetsiifiline, mõeldes, millised erinevad spordialad erinevaid oskusi nõuavad," ütles ta.

"Mul oli hiljuti tore kogemus, kus sain aru, et sportlane on ise enda jaoks otsustanud, et tahab selles valdkonnas edasi liikuda. Vanuse mõttes hästi noor inimene."

"Aga sihiteadlik ja mina usaldasin, tunnustasin ja julgustasin teda täiskasvanulikult - ta saab ise teha otsuseid. Puhtalt spordipsühholoogi tehnikatena," jätkas Kivinukk. "Nägin, et usaldamine aitas."

"Kui tundub, et noor juba ise analüüsib ja mõtestab, siis saab arutada, kas see, mida mina eelmine kord trennis tegin, aitas või toetas? Seda saab kindlasti teemaks võtta."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: