Eestit külastanud IIHF-i president: jäähoki peab kohanema tulevikuga

Foto: SCANPIX / AFP

Reedesel päeval, mis oli Balti karikaturniiri teine võistluspäev, väisas Eestit ka Rahvusvahelise jäähokiliidu IIHF-i uus president Luc Tardif. Tiheda päevakava kõrvalt leidis Tardif aega, et ka Vikerraadiole pikem stuudiointervjuu anda.

Tardifi eelkäia, Rene Fasel, oli IIHF-i presidenina ametis tervelt 27 aastat. Selle aasta septembri lõpus valiti tema mantlipärijaks Luc Tardif, kes rääkis, milliste eesmärkide ja mõtetega ta IIHF-i presidendiametisse astus.

"Peamine väljakutse, millega silmitsi seisame, on kõikide liigade, sealhulgas NHL-i ja Euroopa liigade koordineerimine. IIHF peaks seisma kõigi nende keskel. See aga tähendab erinevate osapoolte vajaduste ja eesmärkide kooskõlastamist. See on oluline kalendri koostamiseks, sest mängijad ei ole masinad ja nende heaolu ja tervise huvides ei saa me nende peale mõtlemata suvaliselt võistlusi võistluste otsa planeerida. Me proovime ka koostöö KHL-iga paremaks muuta, sest hetkel tahavad nad seista meist natuke eraldi. See saab olema üks minu ülesandeid just diplomaatilisest poolest," lausus Tardif.

"Teiseks peame me sarnaselt jalgpalli ja ragbiga ka jäähokit maailmas rohkem levitama. Mõistagi hoolitsema jätkuvalt tipptasemel jäähoki eest, aga tegelema ka jäähoki populariseerimisega nö äärealadel. Taliolümpia toimub nüüd Aasias, kus peitub nii turunduse kui ka mängijate poole pealt hiiglaslik potentsiaal. Sama lugu on Lõuna-Ameerikaga. Ühtlasi peame mõtlema ka oma spordi kohandamise peale uute mängijate jaoks. Tänapäeva noored vajavad uut jäähoki formaati. Tokyo olümpial oli kavas juba 3x3 korvpalliturniir ja seitsmeliikmeliste võistkondade ragbiturniir. Äkki peaksime ka meie välja tulema veel ühe olümpiaformaadiga jäähokis. Lisaks peame lähenema ka erinevatele meediumitele ajakohaselt, et noorteni jõuda. Oleme väga vana alaliit ja see saab olema suur muutus, aga vaatamata sellele peab ka jäähoki kohanema tulevikuga."

Tardif astus IIHF-i presidendiametisse kiirel ajal, seda sellepärast, et Pekingi taliolümpiamängud toimuvad juba uue aasta veebruaris. Jäähoki on kahtlemata taliolümpia üks säravamaid alasid ja sellest maksimumi väljavõtmine on IIHF-i jaoks määrava tähtsusega. Olümpial loodetakse näha maailma parimaid jäähokimängijaid ja et see oleks võimalik, on oluline, et ka NHL-i mängijad saaksid koondistega ühineda. Seni pole see pahatihti nii läinud, sest erinevad organisatsioonid ei ole omavahel vajalike kokkulepeteni jõudnud. Nüüd on lootus maailma tugevaima jäähokiliiga mängijaid olümpial näha aga suurem kui kunagi varem.

"Olen õnnelik selle üle, et esimest korda on meil kõigi osapoolte: meie, olümpiamängude korraldajate, rahvusvahelise olümpiakomitee, NHL-i kui ka NHL-i mängijate ühingu vahel mingisugune kokkulepe. See võttis kaua aega, PyeongChangis meil see ei õnnestunud. Küll aga vajavad paljud aspektid veel läbirääkimist. Nüüd peame lihtsalt lootma, et uued probleemid ei teki koroona viienda või kuuenda lainega või teistsuguste probleemidega, mis puudutavad Hiinat. Kohe pärast seda visiiti sõidangi kokkusaamisele NHL-iga, kuna valmis on saanud võistluste läbiviimise plaanid ja reeglistikud. Seni on aga kõik meile rohelist tuld näidanud. Samas on olümpiani endiselt veidi alla saja päeva aega, mis tundub küll väga lühikese ajana, aga võib olla ka väga pikk aeg. Praegu on aga tähtsaim see, et oleme esimest korda kõik kokku tulnud, et NHL-i mängijate küsimus olümpial lahendada. Meie eesmärk on saada kokkuleppele pikemaks ajaks, nii ei pea me iga nelja aasta tagant sama probleemiga silmitsi seisma. Ühtlasi arvan, et Hiina turg on NHL-i jaoks tähtsam, kui oli Lõuna-Korea oma ning ka rahvusvaheline olümpiakomitee on asjast nüüd rohkem huvitatud kui varem."

Rahvusvahelised alaliidud seisavad tihti silmitsi poliitilise survega. Kas ja kus on eetiline ja mõistlik suurvõistlusi korraldada? Veel selle aasta alguses otsustati Valgevenelt jäähoki MM-i korraldamise õigus ära võtta. Endiselt on üleval igipõline küsimus – kas poliitika peaks sporti mõjutama või peaksid need olema üksteisest täielikult sõltumatud.

"Minu jaoks on see asi selge. Isiklikult võivad mul muidugi olla omad arvamused ja arusaamad. IIHF-i presidendina on minu jaoks tähtsaim aga võistluste organiseerimine ja nende toimumine," lausus Tardif. "Arvestada tuleb muidugi ka poliitilise survega. Ma arvan, et MM-i viimine Valgevenest Lätti oli õige otsus. Aga see otsus oli ennekõike tehtud koroonaviiruse kõrghetkel mängijate ohutuse peale mõeldes. See otsus ei olnud lihtne, kuna meil oli Valgevenega leping tehtud, aga me läksime sellega läbi koroona tõttu, mitte poliitilise surve tagajärjel. See ei ole meie asi. Vastasel korral ei oleks meil varsti võimalik kuskil enam võistlusi läbi viia. Sest alati leidub midagi, mis kuskilt suunast poliitilist survet tekitab. Võtame kasvõi USA ja Hiina erimeelsused. Meie teeme otsuseid lähtuvalt sellest, mis on parim jäähoki ja võistluste jaoks. IIHF peab jääma apoliitiliseks. Ma tahan seda rõhutada mitte selle pärast, et mul ei oleks endal teatud veendumusi. On asju, millest mööda vaadata on raske. Aga meie töö on võistluste organiseerimine. Küll aga saame läheneda veidi teistmoodi sellele, kuidas me juba alguses oma võistluspaigad valime."

Jõuame oma vestlusega ka Eesti jäähokini. Võib tunduda lausa imelik, et IIHF-i president nõnda kiirel ajal Eestit külastab. Mõistagi peabki IIHF seisma kõikide riikide jäähoki eest, aga paratamatult on Eesti jäähokiriigina veel väga noor ja vähetuntud ning vaevalt, et Tardif kõik riigid niimoodi läbi käib. Eestisse tõi ta Eesti jäähokiliidu kutse. Eesmärk oli kasutada Balti turniiri ära ka millekski muuks kui võitja välja selgitamiseks.

"Balti karikaturniiri tutvustas meile Eesti jäähokiliit sellise projekti raames nagu "Arendades mängu". Selliste turniiride jaoks on meil eraldi fond, millega me saame korraldajaid abistada. Aga siia kohale tulemine oli teistsuguse eesmärgiga. Raha on loomulikult tähtis, aga tähtis on ka saada rahvusvahelise jäähokiliidu tunnustus. Eesti on noor jäähokiriik, kes töötab selle spordi arendamise suunas täpselt nende põhimõtete järgi, mida ka meie õigeks peame. Me oleme siia tulnud, et seda tegevust julgustada ja saata sõnum ka riigi võimuladvikule. Eestil on vaja paari uut jäähalli ja me proovime selles osas Eesti jäähokiliitu aidata. Selleks, et areneda, on vaja varustust. Kõik see on üks meie visiidi peamisi põhjuseid."

Intervjuu ajal viibis stuudios ka Eesti jäähokiliidu president Rauno Parras. Parras selgitas ka omalt poolt, mida võiks IIHF-i presidendi siinviibimine Eesti jäähokile anda. "Eesti jäähokiliit on viimastel aastatel teinud palju tööd selleks, et jäähoki tase ja populaarus tõuseks ning et erinevad rahvused Eestis paremini integreeruks. Aga ma tunnen, et kõik, mis me üksi teha saame, on nüüd tehtud, oleme jõudnud laeni. Nüüd on vaja teha meil järgmine samm. Meil on vaja poliitilist tuge linnalt ja riigilt. See ongi põhjus, miks me selle delegatsiooni eesotsas presidendi Luc Tardifiga siia kutsusime. Nemad aitavad meil seda sõnumit Eesti riigi võimuladvikule edastada. Jäähoki on suurepärane sport ja üks parimaid sporte laste kehaliseks arendamiseks. Lisaks sellele on Eesti saareks suurte hokiriikide nagu Soome, Rootsi, Venemaa ja Läti vahel. Hoki on seega midagi, mis meid veelgi ühendada võiks. Selle jaoks on meil Luci ja teiste abi vaja, et Eesti riiki selles veenda. Üksikute eranditega ei ole maailmas ei ole riiki, kus jäähalle ehitatakse erakapitaliga. Selle jaoks on meil vaja riigi abi."

Endise professionaalse jäähokimängijana on Tardif mõistagi ka jäähoki suur fänn. Kui küsida temalt, millist klubi ta toetab, jääb oodatult tema vastus suures osas väga diplomaatiliseks. Olles pikalt elanud nii Kanadas kui Prantsusmaal kutsub ta end maailma kodanikuks ja hokiklubisid, mis talle meeldivad on palju. Õnneks ei jää ta kokkuvõttes ka konkreetset vastust võlgu.

"Ma olen sündinud Kanadas, selles piirkonnas, kus räägitakse prantsuse keelt. Kui sa seal sünnid, võid sa endale Montreal Canadiensi klubi tätoveeringu juba ära teha. See on juba ajalooliselt nii. Sa ei tea miks, aga sa oled Montreal Canadiensi toetaja."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: