Tegemist on nii noore sportlasega, et isegi kõrvalt pole ta eriti palju olümpiaid näinud. "Esimene olümpia, mis mulle praegu meelde tuleb, ongi Rio olümpia, mis oli eelmine," meenutab Jefimova intervjuus ERR-ile.

Juba siis tegeles ta ujumisega, ema äratas keset ööd üles, et võistlusi vaadata. "Ma ei osanud isegi unistada, et järgmisel olümpial võistlen juba mina. See on mulle üllatus. Mul väga vedas, et eelmise aasta olümpia lükati edasi."

Vahepealsete aastate jooksul tähtsustab ta enim treenerivahetust. Praegu juhendab teda Henry Hein. "Võib-olla ongi see, et kolisin Tallinnasse, vahetasin treenerit, klubi, üldse kooli ja asju," põhjendas ta edu. "Võib-olla oligi vaja treenerit vahetada. Praegu olen treeneriga väga rahul ja tänulik talle, mis tööd ta teinud on ja et ta kannatab mind ka," muigas sportlane.

Olümpiabasseini on Jefimova saanud juba proovida. "See on päris ilus ja nii palju on tribüüne. Aga nagu ma kuulsin - võistluste ajal on see kõik tühi."

"Mind see otseselt ei sega, sest mul ei olegi täistribüünidega ujumise kogemust. Eestikatel väga palju inimesi ei saa tulla, kuna pole ruumi ja EM-il olid ka piirangud. Aga mis tunne on, kui vette hüppan? Üritan võtta seda võistlust nagu teisi."