Meeste käsipalli Balti liiga ja meeste korvpalli Eesti-Läti ühisliiga lõppesid eelmisel nädalavahetusel, meeste võrkpalli Balti liiga aga pühapäeval. Teatavasti pälvis hooaja viimase karika Tallinna Selver, kui finaalis saadi 3:2 jagu Saaremaa Võrkpalliklubist. Paras aeg on hinnata, kuidas liigad koroonast räsitud hooajal õnnestusid ja millised on plaanid järgmiseks sügiseks.

"Oktoobri alguses oli liiga põhimõtteline otsus, et mängime Balti liigat ikkagi põhiturniirina. Mitte ainult riikidesiseselt, vaid proovime selle mängida ära niimoodi, et Eesti, Läti ja Leedu klubide vastasseisud toimuksid ka põhiturniiril. See oli põhimõtteline otsus ja palju oli tegelikult ka õnne, et see lõpuks niimoodi ära tehtud sai. 85 protsenti mängudest sai peetud ja praegu tagantjärgi võib öelda, et see oli õige otsus," rääkis Paas intervjuus Vikerraadiole.

Korvpalliliit võttis vastu teistsuguse otsuse. Kui palju ollakse end nendega võrreldud, kui palju on nendest otsustest tagantjärgi räägitud? "Ei, me ei ole sel teemal diskuteerinud. Vahepeal said siin tekkida probleemid sellest, et mõni meeskond võis sattuda nii-öelda karantiini ja mingil hetkel oli meil siin Balti mull olemas. Lõpu poole meil enam Balti mulli ei olnud. Me ei ole teiste alaliitudega arutlenud," jätkas Paas.

Isolatsioonijäämise küsimus on võistkonnaaladel väga teravalt üleval, sest tihti ei puuduta see ainult ühte võistkonda. See võib olla väga lai probleem ehk hooaeg läks ikkagi võrdlemisi hästi korda. "Meil oli sellisteks olukordadeks ikkagi olemas plaanid A, B ja C. C-d ehk küll vähem, aga B oli kogu aeg terendamas ja õnne oli meil ikkagi ka. Ilma õnneta elus hakkama ei saa," lisas Paas.

Kuidas hindab Paas aga koduse liiga taset? "Kindlasti oli see taseme mõttes läbi aegade, kui mitte kõige, siis üks kõrgetasemelisemaid hooaegasid. Siiralt kahju, et inimesed seda saalist näha ei saanud, aga Credit24 meistriliiga puhul on see hea eeldus, et kõik meie liiga mängud on veebis ja teles nähtavad. Selles mõttes inimesed, kes tahtsid neid mänge näha, ükski mäng neil nägemata ei jäänud," ütles Paas lisades, et publiku olemasoluta ei saa harjuda ning töö käib selle nimel, et pealtaatajad saaksid saalidesse tagasi.

Üks Leedu klubi punnis Balti liigas väga vapralt Läti ja Eesti klubidega. Laia pilti vaadates on Eesti klubid üldjoontes paremad, samas läks pronksmedal Lätisse. Kui riikide taset võrrelda, siis kas liiga on jätkuvalt konkurentsivõimeline? "Ma arvan küll ja ma arvan, et see Leedu klubi seab atra juba järgmiseks hooajaks, mil ta on kindlasti parem, kui ta oli tänavu," ütles Paas. "Ega ta ei olnud lihtne pähkel kellelegi Eesti klubidest ka sel hooajal. Vaeva pidid seal kõik nägema. Läti klubide tase on kindlasti tõusujoones. Läti noorte võrkpall on kõvasti järgi tulemas. Seal on kindlasti ka see asi, et Läti klubid mängivad ainult Läti mängijatega, ilma leegionärideta."

Kui Eesti klubide tasemest rääkida, siis need on head kohad, kus noored mängida saavad, samas saavad end ka realiseerida kogenumad koondislased, kes erinevatel põhjustel ei saa välismaal mängida. "Selle hooaja järgi vaadates said kõik need kodumaa pojad, kes välismaal leiba teenida ei saanud, koju tulla. Selveris näiteks aitasid koondise mehed ilmselt päris palju noormängijaid järgi. Kui ajad lähevad paremaks ja koondise meestel on võimalik välja minna, siis on nemad saanud Euroopa kontekstis suhteliselt hea ja stabiilse hooaja koduliigas ära mängides ja trenni tehes. Ei oska nüüd kogu kogu Euroopa pilti öelda, aga ma arvan, et see liiga oli üks stabiilsemaid oma toimimise koha pealt," jätkas Paas.

Kui rahuliku südamega saab hakata edasisi plaane tegema? Eelmisel kevadel oli kõik pea peale pööratud ja väga palju oli ebakindlust. Nüüd saab tõdeda, et hooaeg õnnestus ära pidada päris väikeste kadudega. Kas selle uue normaalsusega on jõutud nii palju harjuda, et saab rahulikult hakata plaane tegema? "Liiga seisukohast ütlengi otse, et meil on liiga peatoetaja Credit24, kes on taganud meile selle stabiilsuse, et me saame rahulikult ka sel hooajal alustada. Tugevate ja stabiilsete toetajate olemasolu annab seda julgust. Ega seda ebakindlust iga hooaja eel uuesti alustamisel on alati. Seda, kuidas ta välja kukub, mis sealt lõpptulemuseks tuleb, on alati sees," ütles Paas. "Aga võrkpalli kontekstis saab liiga oma peatoetajale tänulik olles vaadata suhteliselt stabiilset ettepoole. Tartu meeskond pikendas oma peatoetajaga lepingut, Selver on pikendamas, kindlasti on küsimus Saaremaa kohta. Ma arvan, et natuke on lihtsam kui eelmisel aastal, aga ega see spordis lihtne ei ole kunagi olnud."

Saaremaa VK küsimus on kindlasti üks kõige teravamaid küsimusi praeguse hooaja lõpus. Alahinnata Saaremaa jätkamise tähtsust ei saa? "Ei saa kindlasti alahinnata, Saaremaal on kindlasti võrkpallis oluline koht. Hästi palju mängijaid on Saaremaalt tulnud ka teistesse klubidesse. Võrkpall Saaremaal on oluline, aga seejuures tahaks öelda, et ega alahinnata ei saa ka Viljandit, Võrut, Paidet, Rakveret," lisas Paas.

Kui tõenäoline on see, et lähiajal nähakse mõnda järgmist võrkpallikantsi tippseltskonnaga liitumas? "Vaatan väga hea pilguga ja lootusrikkalt (võrkpalli edasiviijaid) ja püüan neid aidata nii palju, kui saan ja kaasa mõelda nii palju, kui mul on selleks teadmiste-oskuste võimu. Olen kogu aeg olnud võrkpalli laiema geograafilise kandepinna toetamise poolt. Arvan, et tase on sama oluline kui kandepind või vastupidi, kandepind on sama oluline kui tase. Ei ole üht ilma teiseta," ütles Paas.

Eelmisel talvel tuli enne kriisi päris teravalt esile Soomega ühise liiga loomise plaan. Ilmselgetel põhjustel pandi see pausile. Kui kauge unistus see praegu on?
"Ega Soome liigaga oleme läbi ajaloo proovinud liituda. See oli teine katse tegelikult. Balti liiga ja Soome liiga liitumine on alati kõne all ja seda on mõistlik proovida, aga see sõltub tingimustest, majanduslikust olukorrast ja klubide rahalisest valmisolekust seda teha. Praegu ma ei oska seda isegi järgmise aasta kontekstis öelda, me ei ole seda vaadanud. Arvan, et pigem on ta natuke rohkem tulevikku suunatud. Ühtegi asja ei ole vaja teha sellepärast, et see on tingimata eesmärk omaette. Sellest peab kasu olema. Ta peab asja edasi viima. Kindlasti on Eestis hetkel oluline näiteks, et meistriliiga tasemel võiks võrkpallikaardile tulla Rakvere, Võru, Viljandi, Paide. Soome liigaga liitumine on ka kindlasti aktuaalne, aga nad peavad olema omavahel mõistlikus proportsioonis ja läbimõeldud tegevused. Üks ei takista teist," rääkis Paas.

Eesti Korvpalliliit omab rahvusvaheliste liigade korraldamisel meie pallimängualaliitudest kõige pikemat kogemust. Nüüd on mitu hooaega kasutatud mudelit, kus jõud ühendatakse lätlastega. BC Kalev/Cramo on esimene Eesti klubi, mis suutnud korvpalli Eesti-Läti ühisliiga või selle eelkäija Balti liiga võitjaks tulla.

"Meil on olemas peatoetaja Pafiga leping ka järgmiseks aastaks Eesti-Läti korvpalliliiga korraldamiseks. Mõlemad alaliidud ja klubid on olnud selle liigaga rahul. Sel aastal ei õnnestunud täielikku potentsiaali välja mängida, aga kindlasti ootused on, et see liiga jätkuks ja et me saaksime koos ka põhiturniiri mängida," rääkis Ausmaa.

Kas praeguse seisuga võiks seis olla sama, et mängivad seitse klubi Eestist, kuus Lätist või on võimalik, et midagi muutub? "Ideaalis näeme, et võiks olla kuni kaheksa klubi Eestist ja kuni kaheksa klubi Lätist. Kuusteist oleks kõige-kõige parem arv. On võimalik, et kui on huvilisi Eesti või Läti poole pealt, siis kindlasti arutame seda mõtet kedagi täiendavalt liigasse juurde võtta," jätkas Ausmaa.

Milline on Eesti klubide seis, kui räägitakse potentsiaalsest kaheksandast meeskonnast kõrgliigas? "Esiteks leppisime mõned aastad tagasi kokku, et seda võimalust pakutakse esiliiga kolmele paremale võistkonnale. Esiliiga jäi meil pooleli, praegu ei tea, kas me saame maikuus jätkata või mitte, aga selge on see, et meil mingi paremusjärjestus ikkagi olemas vähemalt poole hooaja lõikes," jätkas Ausmaa. "Tõenäoliselt sealt kolmele esimesele klubile võidakse see ettepanek teha. Loomulikult vaatame sügavalt ka, et milline on nende klubide võimekus, sest Eesti-Läti liigas osaledes tuleb täita rohkem nõudeid kui esiliigas."

Vähemalt korvpalliajakirjanike hulgast on olnud kuulda, et Leedust on uuesti tekkinud huvi Eesti ja Läti liigaga ühineda. Kas sellel huvil on ka mingi reaalne alus või on see rohkem jutt lihtsalt? "Meil oli Leedu ja Läti kolleegidega koosolek ja me ütlesime nende soovile ära, sest nende ettepanek oli suuremad klubid välja jätta," tõdes Ausmaa. "Liiga, kus ei oleks Kalev/Cramot, VEF-i ja Leedu kolme või nelja suuremat, oleks olnud selline kummaline kooslus. Me ei näinud, et see oleks väga hea asendus meie praegusele liigale."

Ausmaa sõnul oleks kolme riigi kõige paremaid klubisid hõlmav liiga atraktiivne. "Kui kõik paremad võistkonnad osaleksid, siis me saaksime seda nagu päris Balti liigana nimetada, aga kui juba suuremad kõikidest riikidest kõrvale jäävad, siis ta kindlasti nii huvitav ei ole," tõdes Ausmaa. "Soomlastega ei ole me selliseid läbirääkimisi pidanud, me oleme hetkel lätlastega koostöös ja see koostöö on mõlemaid osapooli rahuldanud."