Maakondade tervisespordikeskused said 600 000 euro eest arendustoetuseid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mammaste tervisespordikeskus Autor/allikas: SCANPIX/Kristjan Teedema/PM/Scanpix Baltics

Kultuuriminister Anneli Ott kinnitas selle aasta toetuste saajad taotlusvoorust "Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022". Toetust said 23 erinevates maakondades asuvat tervisespordikeskust 600 000 euro ulatuses.

"Tänu riiklikule toetusele ja ka erasektori abile on juba korrastatud ning nüüdisajastatud paljusid maakondlikke tervisespordikeskusi, näiteks Võrus, Pärnus ja Palukülas Kärdla lähedal. Viimane hea talvehooaeg tõestas, et tervisespordikeskused on inimeste seas populaarsed, mida näitas spordisõprade rohkus korrastatud ja valgustatud suusaradadel," ütles Ott.

"SA Eesti Terviseradade paigaldatud loendurite andemetel tehti möödunud suusahooajal riigi poolt toetust saavatel radadel umbes üks miljon külastust. See on suurepärane, et vabas õhus liigutakse rohkem, eriti arvestades asjaolu, et treenimisvõimalused olid siseruumides ja on siiani olnud piiratud," jätkas Ott. "Kuna aprill on ka südamekuu, siis hoiame seega endiselt oma tervist ja kasutame seda võimalust väljas rohkem liikuda."

Toetussumma on ühe maakonna kohta 40 000 eurot aastas ning see jaguneb ühe või kahe tervisespordikeskuse vahel. Seepärast läks kõige suurem toetus näiteks Hiiumaal Paluküla tervisespordiradade ja Põlvamaal Mammaste tervisespordikeskuse arendamiseks. Sama summa eest on plaanis parandada ka Kuressaare tervisepargis talispordi harrastamise tingimusi ja rajada Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse uued suusarajad ja mäekeskuse lumetussüsteemid. Pärnumaale Reiu-Raekülla luuakse 40 000 euroga kõikide võimalustega suusarada ja Põltsamaal arendatakse sama summa eest Kuningamäe tervisespordikeskuse seniseid liikumisvõimalusi. Sama suures ulatuses toetust saab Tõrva tervisespordikeskus.

Toetuse abil aidatakse välja arendada üle-eestiline mitmekülgne liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste võrgustik. Toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskustes olema rajatud valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. Riigi toel arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks keskust, mis pakuvad aastaringselt mitmekesiseid võimalusi tegeleda liikumisharrastustega vabas õhus tasuta.

Näiteks rajatakse toetust saavates tervisespordikeskustes muu hulgas mäesuusanõlvi, discgolfi väljakuid, pumptrack-radu ning jalgpalligolfi väljakuid.

Tervisespordikeskustele ja Kultuuriministeeriumile on partneriks olnud SA Eesti Terviserajad. Ka alusdokument "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" seab eesmärgiks jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis eeldab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga, kuid selleks on tarvis kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused.

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: