Minu töö on omada ülevaadet absoluutselt kõigest, mis staadionil toimub. See sisaldab areeni ülesehitust ja kõiki muresid, mis tiimidel võib olla; majutus, logistika, samuti radade ja lasketiiru ette valmistamine. Lisaks tegelen kõigi aladega, mida meedia kasutab. Põhimõtteliselt on mu töö see, et kõigil, kes siin midagi teevad, oleks parimad võimalikud tingimused töö tegemiseks. See tähendab, et võistlejatel oleks kõik tingimused võistlemiseks, korraldajatel kõik ette valmistamiseks ja meedial parimad tingimused kajastamiseks.

Järgmine aasta saab meile Eestis olema suur. Otepää võõrustab esmakordselt MK-etappi. Kalender koosneb tavaliselt väga kindlatest võistluspaikadest. Kui raske on uut kohta MK-sarja tuua?

Meil on praegu üle maailma 25 laskesuusastaadionit A-litsentsiga ja meil on 10-11 kohta kalendris koos MM-iga. See tähendab, et igal aastal jäävad pooled staadionid kõrgetasemelise võistluseta. Teisalt on meil traditsioonilisi võistluspaiku, mida me lihtsalt ei saa külastamata jätta. See jätab uutele tulijatele väga väikese võimaluse. Me teeme oma plaane alati neljaks aastaks ja selle nelja aasta jooksul lisame kalendrisse ühe või maksimaalselt kaks uut võistluspaika.

Miks te usaldasite Otepääd nendest 15 võistluspaigast? Ja samuti andsite Otepääle ka järgmises tsüklis juba MK-etapi.

Nad ehitasid oma usalduse üles võistlustele, mida nad on varem korraldanud. Aastaid tagasi oli Otepää veel väga keskpärane laskesuusakeskus, nad alustasid praktiliselt täiesti nullist. Nüüd saame me rääkida väga kaasaegsest võistluspaigast, mis pakub kõigile väga häid võistlustingimusi. Otepää on tõestanud oma korraldusvõimet madalama tasemega võistlustel nagu EM-il või IBU karikasarja etappidel. Ma arvan, et käes on aeg, et testida seda võistluskeskust MK-etapiga. Planeerime ka veel üht lisatahku: me ei taha etappide vahel palju reisida. Meie kalender on jaotatud kolmeks trimestriks ja iga trimestri sees peaksime reisima nii vähe kui võimalik. Järgmisel aastal paigutub Otepää hästi meie kalendrisse ja sinna regiooni, kus võistlused toimuvad. Meil on hea meel minna Eestisse, kuid palju rasket tööd seisab veel ees.

See on tõsi ja aasta on veel minna. Võtame selle intervjuu kokku teemaga, millega alustasime. Nagu ma varem mainisin, näevad inimesed teid tavaliselt ainult ühisstartidega sõitudes relva laskmas. Rääkige meile sellest relvast. On see Mauser, on see Magnum või mis see on?

Põhimõtteliselt on see täiesti ohutu revolver. Padrun lõhkeb lukukambris, nii et pärispadrunitega ei saa lasta. Ma kasutan täiesti tavalist padrunit, aga see lihtsalt teeb häält. See on kõik väga lihtne. Ühtpidi on see tõenäoliselt üks lihtsamaid ülesandeid, mis mul MK-etappidel on, kuid teisalt ollakse sellest väga huvitatud. Suurimaks probleemiks ja ma usun, et inimesed ootavad seda, on see, kui relv tõrgub. Kui kõik töötab, pole ju põnev. Kui midagi läheb valesti, siis on see huvitav. Minu karjääri jooksul on relv tõrkunud ainult korra, aga kahjuks oli see PyeongChangi olümpiamängudel. Sportlased lihtsalt naeratasid natuke, sest teine lask tuli üsna kiiresti. Aga jah, see juhtus.