Järjekordne hooaeg on ukse ees. Sul oli kindlasti hoopis teistsugune aasta nagu meil kõigil. Kas tundsid end selles koduses keskkonnas hästi?

Eks ta kindlasti oli väga eriline aasta kogu maailmale. Kindlasti oli palju väljakutseid ja mitte miski ei läinud nii nagu oli planeeritud. Aga arvan, et kõik vajalik sai tehtud ja oli päris korralik ettevalmistus.

Võrreldes su eelmiste suvedega oli kindlasti teistsugune dünaamika. Kui erinev ta treeningprotsessina oli?

Rullsuusatasime, jooksime, käisime jõusaalis, sõitsime rattaga - need asjad on ikka samad. Trenni tegime palju. Ma tegelikult ei olnud Eesti koondise ja just selle pundiga mitmeid aastaid suvel koos treeninud. Samuti ei olnud just suveperioodil sellises formaadis koostööd teinud meie treeneritega. Minu jaoks oli see väga uus ja teistsugune. Samal ajal oli nii palju asju, mis tõid meelde vanu aegu: Otepää suved, Anterselva laagrid suvel, kus viimati käisimegi 2013. Sellised ajad tulid meelde. Oli nostalgiat ja oli ka uut.

Kas oli tore ja jäid viimase poole aastaga rahule?

Kindlasti oli väga toredaid hetki. Kindlasti oli ka väga raskeid hetki. Kindlasti on väljakutseid olnud päris-päris palju. On tulnud kohaneda, aga arvan, et olen sellega enam-vähem hakkama saanud.

Mis teistsuguse treeningsüsteemi pluss oli? Et said siin kodus teha, ei pidanud nii palju rabelema. Teisalt - millest sul puudu jäi võrreldes eelmiste suvedega, kui olid pikki aegu Ameerikas?

Ma olin Ameerika süsteemiga harjunud. Seal olin ma kolm kuud täiesti üles kohas. Siin käisin kodu ja laagri vahet. Tallinnas ma ei saa lasta.

Mis selle pluss oli, et said olla ühtede inimestega koos ja ei pidanud nii palju reisimise osas rabelema?

Ma ei saanud sel aastal olla kolm kuud järjest ühe koha peal. Kui USA-s olin, siis olingi ühes treeningbaasis. Nüüd käisin sellise graafikuga, et kaks nädalat kodus ja kaks nädalat laagris. Natuke edasi-tagasi käimist oli rohkem. Ma ei saanud kodus lasta, võib-olla see oli negatiivne. Ma ei ole Eestis nii pikalt olnud - see on kindlasti suur muutus. Kindlasti on hea olla samade treenerite juures nii suvel kui ka talvel. Ma tulin ju koondise juurde sügiseti ja ma ei olnud suvel koondise treeneritega nii lähedaselt koostööd teinud. Nad ei teadnud, kus mina olen, mis on minu standardvead.

Kas tundsid mingis aspektis, et teatud stabiilsus andis võimalusi millegiga rohkem tegeleda?

Ma ei tea, kas stabiilsus oli. Kogu maailm tundis end väga ebastabiilsena ja eks ta mõjutas mind ka. Olen saanud tegeleda päris palju laskmisega. Tahaks loota, et härra [telekommentaator] Margus Ader saab midagi head öelda mu laskekiiruse kohta (naerab). Aga vaatame, Margus, mis sa ütled!

See oleks juba päris suur tunnustus. Aga sa olid ka eelmisel aastal koondise lumelaagris kohal. Kas tunned pooleaastase töö järel, et kõik on parem kui eelmistel aastatel samal ajal?

Eelmisel aastal oli mul lumelaagris veel kõik hästi. Aga mul hakkasid enne jõule terviseprobleemid pihta ja eks see mingil määral tuli ka välja, kui rääkisin peavaludest ja asjadest. Tegelikult varjutasid need mu hooaega väga tõsiselt. Mul oli füüsiliselt kogu aeg väga halb olla. See mõjutas kindlasti ka mu sooritusi. Ma tahaks loota, et see talv neid peavalusid ja selliseid probleeme ei teki. See oleks väga suur võit.

Kas said need mured lahendatud?

Mul ei ole hetkel peavalusid jah. Tahaks loota, et need ei tulegi kunagi tagasi.

Nagu rääkisime, oled saanud hästi palju Eestis olla ja mõnes mõttes ka taasharjuda selle eluga. Kui palju spordi kõrvalt elu naudid. Mingis mõttes on kohustusi vähem, elutempo natuke aeglasem, saad kindlasti nimetada end lõpuks profisportlaseks - kuidas see elu meeldib?

Ma ei ole tegelikult sellise eluga harjunud, et olen ainult sportlane. Otsisin siin erinevaid väljakutseid ka spordi kõrvalt. Tegelikult olen jälle õpilane - teen TTÜ-s magistrit. Tunnen, et mul on füüsilise ja vaimse vahel hästi palju tasakaalu vaja. Pean tegelema ka millegi muuga, et saaksin ennast tasakaalus hoida. Mina olengi parim sportlane siis, kui saan midagi ka kõrvalt teha. Trennides ei kaota ma ajaliselt midagi.

Kui palju sind see olukord häirib, mis maailmas on ja kui palju hakkab häirima MK-sarja tavapärast kulgu, igapäevast elu ja ka nina torgitakse veits rohkem ja nii edasi. Kui häiriv see juba ja mis sa arvad, kui häiriv see saab olema?

Eks see kindlasti on meid kõiki mõjutanud. Võib-olla kõige keerulisem on toime tulla ebastabiilsuse ja kiirete muutustega, mis võivad iga hetk tulla. Kindlasti tuleb väga eriline hooaeg. Loodetavasti saab see hooaeg üldse toimuda. Isegi, kui tuleb pealtvaatajateta ja mingisuguste piirangutega, siis see on kindlasti väga suur võit, kui saame need võistlused ära teha.

Kas on ka kurb meel, et see kõik toimib mingis dimensioonis teistmoodi?

Eks ta teistmoodi on, aga peame hetkel tänulikud olema, et üldse võistelda saame. Kui ei saa rahvast... loomulikult on kurb ja me kõik tahaksime, et pealtvaatajad oleks kohal, aga juba see, et saame võistluse ära pidada, on väga suur asi.

Mida sel talvel iseendale tõestada tahad?

Ma arvan, et mul on endale päris palju tõestada. Tahaksin tõestada, et suudan ka laskmises olla maailmaklass. Ma väga loodan, et olen sammu edasi teinud ka suusakiiruses. Võib-olla mitte nii palju tõusude sõitmise pealt, kus mul on juba varasemalt väga tugevad küljed olnud, aga ma loodan, et olen suutnud väikseid nõrkusi parandada. Pisiasju, mis kaugelt ei paista, aga kokkuvõttes teevad suure asja.

Elu on näidanud, et potentsiaal on ka sinu peas olemas, et ilusaid asju võib juhtuda.

Absoluutselt. Laskesuusatamises võib alati kõike juhtuda ja nagu öeldakse - ilusad asjad ei tule kunagi tühja koha pealt. Võib tunduda, et tuleb tühja koha pealt, sest teised ei tea, aga suur töö seal taga on tegelikult tehtud. Seda on tehtud aastaid ja teeme edasi, aga me oleme kõik teinud selleks, et need ilusad asjad saaksid juhtuda.