Need autasud on Eesti sulgpalli jaoks midagi erilist. Juunioride Euroopa meistrivõistlustel võidetud võistkondlikku pronksi peavad asjaosalised isegi omamoodi muinasjutuks. Medali tõid Eestile Ramona Üprus, Catlyn Kruus, Tauri Kilk, Mario Kirisma, Oskar Männik ja treener Heiki Sorge.

"Eesmärk oli jõuda alagrupist edasi kaheksa parema hulka. Seda uskusin, et oleme selleks suutelised peale seda, kui alagruppi nägin. Tol hetkel ei osanud pronksist unistada," rääkis juunioride koondise treener Heiki Sorge intervjuus ERR-ile.

Koroonapandeemia räsis ka juunioride Euroopa meistrivõistlusi ja üle kümne riigi jäi seetõttu kõrvale.

"Suurtest riikidest jäi paar-kolm riiki kõrvale. Samas ülemine ots oli kõik olemas. Selles mõttes oli turniir Euroopa meistrivõistluste vääriline ja ei saa öelda, et kellegi tulemust saaks alavääristada," lisas Sorge.

Eesti koondise jaoks kujunes üheks võtmekohtumiseks alagrupi esimene kohtumine Ukraina vastu. Oli teada, et Prantsusmaa järel peaks just Eesti, Ukraina ja ka Šveits pretendeerima grupi teisele kohale. Kuigi ukrainlastel oli eelmisest aastast ette näidata U-17 tiitlivõistluste medal, jäi Eesti duellis peale mängudega 4:1.

"Ausalt öeldes arvasin, et me ei saa isegi alagrupist edasi. Riigid olid väga tugevad, aga juba esimese mängu pealt ehk Ukraina vastu sain aru, et meil võib olla hea minek ja tuligi," ütles Mario Kirisma.

Just Kirisma ja Oskar Männik tõid Ukraina vastu Eestile otsustava võidupunkti. Männik jääb tagasihoidlikuks ning tunnustab kaaslasi.

"Kindlasti Ukrainaga mängides oli minu panus kõige suurem. Teistes mängudes andis võib-olla natuke soovida. Tiimikaaslased aitasid hädast välja," ütles Oskar Männik.

Naiste üksikmängus kandis vastutust Catlyn Kruus. Ühe võidupunkti tõi ta koondisele alagrupi teises väga olulises vastasseisus, kui Šveitsist saadi jagu 3:2.

"Kui saalitunnetuse sai sisse, siis ütleks, et läks oodatust isegi natuke paremini. Paarismängus eriti. Ütleks, et ei ole nii head mängu näidanud," tunnistas Catlyn Kruus.

Meeste üksikmängus oli koondise esinumber endast oluliselt vanemate konkurentidega võistelnud Tauri Kilk. Oma kõige väärtuslikumaks võiduks peab juba veerandfinaalkohtumises saavutatud edu hispaanlase Miguel Esteve vastu.

"Kuna ta oli kõige tasavägisem mäng, siis iga mäng luges rohkem. Alagrupimängud tulid natuke lihtsamalt. Enne seda mängu keskendusin kõige rohkem ja seda oli vaja," ütles Tauri Kilk.

Eestlased teadsid, et Hispaania alistamine ehk veerandfinaali võitmine kindlustab neile medali. Nelja vastasseisu järel oli üldseis 2:2 viigis. Nii sõltus kõik naiste paarismängust. Läbi turniiri kindlat mängu näidanud Kruus ja Ramona Üprus pidasid pingele vastu ning võitsid selgelt.

"Meil käed värisesid enne mängu, kuigi teadsime, et on võidetav vastane, aga nendega läheb raskeks. Algul saime hästi minema, enesekindlust tuli juurde ja mäng hakkas paremini minema," ütles Ramona Üprus.

Kuigi poolfinaalis kaotas Eesti hilisemale Euroopa meistrile Taanile, oli pronksmedal suur võistkondlik õnnestumine. Koondislaste ühistreeningud pole sulgpallurite jaoks midagi ebatavalist. Neli mängijat harjutavad igapäevaselt Tartus, Kirisma elab pealinnas. Klubid teevad aga tihedat koostööd.

"Ühise sulgpalli eesmärgi nimel oleme valmis kõigeks ja näeme selle kallal vaeva. Suhted on kõigi vahel head, ei loe, mis linnast või klubist sa oled. Hästi positiivne õhkkond on," ütles Sorge.

Kõik koondislased soovivad sulgpalliga ka edaspidi tegeleda. Jääb vaid loota, et mõne aasta pärast moodustavad nad juba löögivõimelise täiskasvanute koondise.