Kümneetapilisele purjetamise Eesti meistrivõistluste sarjale anti stardisignaal juunis Pärnus ja tõmmati joon alla pühapäeval Roomassaares, kui medaleid püüdsid noored ühepaatidel. Just Saaremaa etapp toodi koroonaviiruse tõttu mai lõpust septembrisse. Kontaktide vähendamiseks kehtis kõikidel etappidel paar muudatust, mida rakendada ka tulevikus.

"Kui tavaliselt võistlejate registreerimine käib füüsiliselt regatibüroos, siis selle me jätsime interneti kanda. Sellist regatibüroos käimist ei olnud ja ka teadetetahvel ja tulemuste postitamine oli puhtalt ainult internetis. Igaüks sai oma seadmest neid asju jälgida ja vaadata ning siin oli positiivset ka tulevikuks. Mis neid pabereid ikka nii palju trükkida," selgitab Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas ERR-ile.

Võistlejate arv kasvas sarjas mullusega võrreldes poolesaja võrra. Kokku seilas meistrivõistlustel 484 purjetajat. Teist aastat järjest oli kavas kümme etappi. Näiteks 2005. aastal, kui noori- ja olümpiasportlasi ühendavat sarja alustati, peeti vaid kolm etappi. "Ma ise usun küll, et suund on õige. Me olemegi etappe juurde lisanud sellepärast, et purjetajaid on tulnud juurde," lisab Kallas.

Meistrivõistlused näitasid, et võistluspurjetamise kandepind on laienenud. Tiitlivõistlused suvel lukku löönud koroonaviiruse tõttu osales senisest rohkem sarjas ka naaberiikide purjetajaid.

"See aasta oli üks tore asi veel see, et Lätist, Leedust ja Soomest käidi meie juures rohkem võistlemas. Kindlasti selletõttu, et rahvusvahelisi võistlusi oli vähem ja tiitlivõistlusi kesksuvel ammugi mitte. Tuldi siia ja üldiselt peetakse meie regattide korraldust väga vahvaks ja siia tullakse hea meelega. Ma usun, et see vastatastikune võistlemas käimise traditsioon siin Baltikumi ja Soome vahel jätkub ka edaspidi."