Uuring: jalgpallurid tarbivad tohututes kogustes valuvaigisteid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Saksamaa jalgpalli esiliiga kohtumine
Saksamaa jalgpalli esiliiga kohtumine Autor/allikas: SCANPIX/Eibner-Pressefoto/Sascha Walther/POOL

Mitme riigi meediaväljaannete koostöös läbi viidud aastapikkuse uuringu tulemused viitavad laialt levinud valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite kuritarvitamisele nii profi- kui amatöörjalgpallis. Lisaks sellele, et ravimite pidev tarbimine võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi, peaksid valuvaigistid mitmete ekspertide hinnangul kuuluma ka Rahvusvahelise Antidopingu (WADA) keelatud ainete nimekirja.

Saksakeelsetes regioonides tegutsev mittetulunduslik uudistetoimetus CORRECTIV ja Saksamaa ringhäälingu ARD dopingu-uudiste toimetusrühm intervjueerisid koostöös Itaalia päevalehe La Stampa, Itaalia uurivate ajakirjanike ühenduse IRPI ja Prantsusmaa riigitelevisiooni kanali France 2-ga 150 inimest, kelle sekka kuuluvad nii Bundesliga mängijad, arstid kui eksperdid.

Ühenduuringus osales 1142 endist ja praegust amatöörjalgpallurit, kellest 47 protsenti tunnistas, et tarvitab või tarvitas (endiste mängijate puhul) hooaja jooksul valuvaigisteid mitmel korral; 21 protsenti vastanutest võtab või võttis valuvaigisteid mitu korda kuus või veel tihedamini. 42 protsenti uuringus osalenud jalgpalluritest tarvitavad või tarvitasid valuvaigisteid oma sooritusvõime parandamise eesmärgil.

Rahvusvahelise Antidopingu WADA teadusdirektori Olivier Rabini sõnul ei ole valuvaigistid dopingaineks, temaga ei ole samal nõul näiteks dopinguteadlane Hans Geyer. "Kui võtad valuvaigisteid, on sinu sooritusvõime parem kui see oleks ilma neid tarvitamata. Valuvaigistite tarbimisega võivad kaasneda ka tõsised kõrvalnähud," sõnas Geyer, kelle sõnul läheb valuvaigistite üledoseerimine vastuollu ka WADA poolt keelatud aineid iseloomustava eetikapunktiga. "Kui sportlane saab sporti teha ainult pärast valuvaigistite või ravimite tarvitamist, on see äärmiselt imelik," lisas ta.

Viimastel aastatel on mitu uuringut tõestanud valuvaigistite püsivat pikaajalist kahjulikku mõju profijalgpalluritele. 2011. aastal leidsid Šveitsi teadlased, et jalgpallurite seas populaarsete diclofenaci (Voltaren) ja etoricoxibi (Arcoxia) tarvitamine suurendab tõenäosust surra südame-veresoonkonna haigustesse, sama leidsid diclofenaci tarvitamist uurinud Taani teadlased. Kaks aastat tagasi tõestas taanlaste uuring, et südamerikke tekkimine suureneb 30 päeva jooksul pärast diclofenaci tarbimist.

"Surmaga lõppevate südamerabanduste ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarbimise vahel on selge seos," kinnitas ajakirjanikele viimases uuringus osalenud Taani teadlane Gunnar Gislason. "Need ravimid mõjutavad südame-veresoonkonda. Teame, et need mõjutavad vererõhku, et need mõjutavad neere."

Valuvaigisti Autor/allikas: SCANPIX/imago images/Waldmüller

CORRECTIV ja ARD tõid välja mitmeid üksikjuhtumeid, näiteks kaks aastat tagasi 18-aastaselt surnud Le Havre'i mängija Samba Diopi, kelle surma konkreetset põhjust ei ole välja selgitatud; karjääri jooksul põletikuvastaste ravimite üledoseerimist tunnistanud endise Liverpooli keskkaitsja Daniel Aggeri ning anonüümse Itaalia väravavahi, kes oli 41-aastaselt karjääri lõpetades pärast kortisooni ja Aulini üledoseerimist pidanud käima viiel operatsioonil ning oli neerupuudulikkuse veerel.

Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA alustas valuvaigistite kuritarvitamise uurimist 2002. aastal. Kaks aastat tagasi Venemaal toimunud jalgpalli MM-il tarvitas iga matši eel valuvaigisteid iga neljas mängija, 2005. aastal toimunud U-17 MM-il ja kaks aastat hiljem U-20 MM-il tarvitasid valuvaigisteid ligi pooled noortest mängijatest.

FIFA uuringu algatas Šveitsi arst Jiri Dvorak, kelle käsul pidid rahvuskoondised erinevatel turniiridel üles märkima kõik ravimid, mida mängijad 72 tundi enne matši tarbisid. "Tulemused tekitasid meeleheidet," rääkis Dvorak. "Kui neid numbreid hindasime, nägime, et ravimeid tarbimitakse tohutus mahus."

CORRECTIV-ile ja ARD-le antud intervjuus meenutas Dvorak üht raportit, mille järgi olid kõik ühe võistkonna 23 liiget tarvitanud Voltareni, mõned neist veel lisavaluvaigistit. Ühe paberi järgi oli üks noormängija mängu eel võtnud viit erinevat valuvaigistit.

"Profülaktika eesmärgil valuvaigistite tarvitamine on nende väärkasutamine. Seda ei saa teaduslikult põhjendada ja see toob endaga kaasa vastupidise tulemuse," sõnas Dvorak, kes lõpetas FIFA-s töötamise 2016. aastal. Organisatsiooni uus president Gianni Infantino sulges seejärel kogu Dvoraki meditsiinilise uurimistöö osakonna.

Teiste seas vestlesid ajakirjanikud Saksamaa kõrgliigaklubi Hoffenheimi arsti Thomas Frölichiga, kes on teinud koostööd mitmete tipptreenerite, teiste seas Joachim Löwi, Felix Magathi, Ralf Rangnicki ja Julian Nagelsmanniga. Frölichi sõnul jagab ta mängijatele valuvaigisteid kontrollitud ja piiratud kogustes, kuid vahetult enne mängude algust muutuvad piirangud lõdvemaks.

"Kui keegi tuleb 45 minutit enne mängu algust minu juurde, ei saa ma temaga pool tundi vaielda, seega olen suuremeelsem," rääkis Frölich, lisades, et võistkonna uued mängijad küsivad tema käest tihti valuvaigisteid. "Peab üritama nende harjumust lõpetada, sest tihti pole neil üldse valusid."

Mats Hummelsi noorem vend Jonas, kes mängis profijalgpalli SpVgg Unterhachingus, meenutas intervjuus valuvaigistitest pilgeni täis arstikappi, ühe anonüümseks jääda soovinud endise Bundesliga mängija sõnul seisis meeskonna arst enne sõitu võõrsilmängule bussi ukse ees ja hoidis kõigile mängijatele võtmiseks avatuna valuvaigistitega täidetud kotti.

Neven Subotic Autor/allikas: SCANPIX/imago images / Jan Huebner

Ainsa tegeva profimängijana soostus valuvaigistite tarbimisest avalikult rääkima endine Dortmundi Borussia ja Serbia jalgpallikoondise keskkaitsja Neven Subotic. "Ma arvan, et süsteemis puuduvad ametnikud, kes jälgiksid, et kõike tehtaks korrektselt. Jalgpallis on tähtis teenida üha rohkem raha. Klubi peab olema edukas, seega tunnevad treenerid survet, see kandub edasi abitreeneritele ja arstidele ja lõpuks langeb kõige suurem pinge mängijatele. Ta ei saa mängida, kui pole võtnud valuvaigisteid," rääkis Subotic.

"14 aasta jooksul olen näinud, kuidas ibuprofeeni jagatakse mängijatele kui komme. Lõppude lõpuks on mängijal peal kõige suurem pinge ja temal on ka kõige rohkem kaotada, sest kui ta põhjustab endale püsivaid kahjustusi, on ta üksi," sõnas Subotic.

CORRECTIV ja ARD tutvustasid mai keskel uuringut ka Saksamaa jalgpalliliidu presidendile Fritz Kellerile, kes oli tulemustest "šokeeritud". "Ilma igasuguse kahtluseta peame rääkima riiklike alaliitudega ja arstidega rääkides teadlikkust tõstma. Amatöörsport peaks mängijaid tervena hoidma, mitte nende tervist hävitama," rääkis Keller.

Täispikka ingliskeelset lugu saab lugeda SIIT.

Toimetaja: Anders Nõmm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: