Andres Sõber ajast Tarva eesotsas: see oli metsik, mis toona Rakveres toimus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Andres Sõber
Andres Sõber Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Kui öelda Rakvere Tarvas, siis seostub see paljudel inimestel koheselt Andres Sõbra nimega, kes tosin aastat Rakveres korvpallivankrit vedas. 25. aprillil 64-aastaseks saanud treener on pikki aastaid olnud Eesti korvpalliüldsuses sõnakas mees, kelle väljaütlemised on tekitanud väga sügavaid ja vastakaid arvamusi.

Sõber oli kuldse viskekäega, kuid nagu ta ise ütleb "mitte eriti andekas" mängumees ja pallis sügaval Nõukogude ajal seitse aastat Eesti esindusmeeskonnas Tallinna Kalevis. Tema suurimaks saavutuseks võib aga pidada hoopis noore treenerina meie seni ainsa NBA mängumehe Martin Müürsepa avastamist Mustamäelt Tallinna 43. keskkoolist. Sellest ja paljust-paljust muust tuli juttu Eesti korvpalli 100. juubeliaastaks valminud intervjuus.

Kas Sa olid noore mängumehena talent või tuli kõik raske tööga?

Kui korvpallivärki vaadata, siis ega ma eriti andekas polnud. Küll olin väga sportlik poiss. Olen tulnud Eesti koolinoorte kergejõustiku spartakiaadil 3000 meetri jooksus viiendaks. Andrus Ansip oli tookord kolmas (Muigab.). Kalevisse pääsesin oma hea viskekäe tõttu. Minu mentor oli Heino Krevald, kes mind miskipärast hirmsasti soosis. Sellistest meestest nagu (Heino) Enden, (Mihkel) Tiks, (Jaan) Orav ja (Teet) Laur ma kindlasti andekam polnud, aga vise oli mul võib-olla isegi neist parem. Sellise tundliku viskekäega tegin ka päris toredaid asju.

Kas suurepärane vise antakse sündides kaasa või on seda võimalik ka treenida?

Ma ütleks nii, et on olemas väga häid viskajaid ja on sündinud viskajad. Viimaste hulka paneme Gert Kullamäe, Aivar Kuusmaa ja isegi Priit Tomsoni. Nii halastamatuks tabajaks sünnitakse, sellist viskekätt pole võimalik treenida. Tänapäeval on NBA-s ja Euroliigas mitmeid selliseid superviskajaid. Aga teatud tasemele saab oma viske kõva trenniga viia küll. Seda näitas mulle kunagi Kalevis mänginud Jaan Lentsius. Mina kuulusin nende hulka, kellele oli käsi jumalast antud.

Võib vist öelda, et Sinu tipphetkeks Rakvere Tarva eesotsas jäi 2009/2010 hooaeg, kui jõudsite Tartu vastu finaali ja alustasite finaalseeriat kahe võiduga?

Täpselt nii oligi. Enne seda olime juba kolm-neli aastat mänginud ja korra pidime isegi üleminekumänge pidama. Aga kevadel 2010 tulime hõbedale. See oli kokkulangevus, et meil sattusid tublid poisid kokku ja kõigile läks see asi korda. Taga lammutasid superkihvtid kutid Rain Veideman, Kristo Saage ja Valmo Kriisa. Korvi all müttasid Reinar Hallik, Martin Müürsepp, Richard Anderson ja Rain Raadik. Kohalikke poisse oli ka - Sven Kaldre ja Oliver Metsalu. Pärast veeres vanker veel edasi, kui saime kolm pronksi järjest.

Kas see legendaarne finaalseeria kripeldama ei jäänud? Läksite 2-0 mängudega ette ja tiitel oli poolenisti justkui käes.

Nii ei mõtle ma kunagi, võtan kõike samm-sammult. Raske oli tegelikult juba poolfinaalis, kui me võitsime Aivar Kuusmaa juhitud Tallinna Tehnikaülikooli 3-2. Alguses läksime 2-0 juhtima, siis tulid nad järele ja lõpus võitsime otsustava mängu. Finaalis algas samamoodi, võitsime kaks esimest mängu ära. Aga ma ei mõelnud, et tuleme Eesti meistriks. Müürsepp ütles mulle enne kolmandat matši, et ta ei saa mängida, kuna jalg on nii valus. Aga see oli metsik värk, mis toona Rakveres toimus. Seal oli kodumängudel üle 3000 inimese vaatamas.

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: