"WADA on andud juhiseid, et esiteks lähtuda siseriiklikust olukorrast, teiseks testimisprogrammi rakendamisel kasutada täiendavaid erilisi meetmeid testijate kaitseks ja kolmandaks on vastavalt siseriikliku olukorrale langetada üksikotsuseid. Praegu on selge see, et võistlustestimisi ei toimu, sest võistlusigi ei toimu, aga ma ei saa küll kinnitada, et me üldse testimisprogrammi oleme peatanud. Meil on olemas testiplaan ja selle testiplaani iga üksikjuhtumi arutame läbi. See testimise käsk ja missioon ei kehti ainult üks päev, üks tund, vaid seda saab rakendada ka niimoodi paindlikult ja mingi perioodi jooksul. Ehk siis sellist totaalset testimise lõpetamist või peatamist kindlasti pole ja head sõnumit valemängijatele me ei anna," kinnitas Vallimäe.

Kui palju raskendab Eesti Antidopingu tööd proovimisel see, et on kasutusele võetud rangemad reeglid, et viirus ei leviks, et kaitstud oleks need inimesed, kes neid proove võtavad. Kas see teeb ka igapäevaselt tööd väga palju keerulisemaks? "Absoluutselt, sest on teadmine, kui tõsine see asi on ja Eestisse on see jõudnud alles paari viimase päeva jooksul. Ütleme nii, et me ei lähe testima enne, kui on 110% kindel, et see testimine on mõlemale poolele turvaline ja eelkõige ikka testijal endal, sest nad on meie hinnaline vara nagu sportlasedki. Seepärast on iga test väga tõsiselt läbi arutatud ja otsustaud," ütles Vallimäe.

Kas Eesti Antidoping saab selles olukorras oma jõududega hakkama? "Me oleme iseseisvad. Küsimus on ainult selles, et kui testitakse, siis protseduur on sama, ainult antud juhised on erinevad - millised on nõuete erisused sportlastele ja millised on erisused testija enda kaitsmise meetoditele. Neid me kindlasti rakendame ja ega kõrvalist abi ei ole vaja. Pigem jälgime WADA soovitusi," lisas Vallimäe.

Kas kõige olulisem on praegu see, et sellel keerulisel perioodil enne kui normaalne spordielu taastub, oleks dopingukontrollide tegemine ja proovide võtmine tagatud? Kas see peaks olema selge märk, et kõik toimib nii nagu ta peab toimima? "Jah! Ma alustaks lõpust, et selge märk on see, et dopingukontroll ei ole peatatud. Võistlusi ei toimu, aga sportlastel ja tugipersonalil peab olema kindel teadmine, et vastavalt rahvusvahelistele nõuetele ja reeglitele võib testimas käia. Nii palju ka, et juhul kui tekivad komplikatsioonid testimisest keeldumise või millegi muu tõttu, siis need dokumenteeritakse ja siis hiljem otsustatakse iga üksikjuhtumi kohta, kas need on õigustatud või mitte," rääkis Vallimäe.

Hiinas lõpetati dopinguproovide võtmine veebruari lõpus. Kas selle näite põhjal võib järeldada, et see võib olla ohumärk ja võib kuidagi pärssida dopinguvastast võitlust? "Ilmselt Hiina oli väga suure surve all ja ta oli selle sõja eesliinis. Kui meil täna tulevad riiklikud ettekirjutised, et ei soovitata selliste asjadega venitada, viivitada ja edasi lükata, siis me arutame seda. Hetkel meil neid soovitusi ei ole. Uuel nädalal me kindlasti suhtleme Terviseametiga ja küsime võimalikke soovitusi, aga meie poolt sõnumit, et me sportlasi ei testi, täna ei ole," lisas Vallimäe.

Kui tõenäoliseks peab Vallimäe, et sellisel segasel perioodil suureneb maailmas dopinguainete kasutamine? Kui lihtne on kavalamatel sportlastel või riikidel seda olukorda enda kasuks ära kasutada? "Teoreetiliselt on võimalus, aga siis tuleb appi võtta ka selgeltnägijad. Selleks, et ennustada täpselt kas ja millistel tingimustel suured rahvusvahelised võistlused toimuvad. Neid võib ka edasi lükata ja sellisel juhul ettevalmistusplaan ja suurte ressursside kasutamine keelatud võtete kasutamisel on mõttetu. Eks see teadmatus on mõlemal poolel ja ma ei spekuleeriks sellega, et nüüd hüppeliselt võiks kasutamine tõusta. Pigem vastupidi. Teadmatus kas võistlused toimuvad või mitte võib just tõsiselt anda mõtteainet nendele, kes tahavad keelatud rajale astuda või nendega edasi minna," ütles Vallimäe.