Eesti võistles koosseisus Regina Oja, Tuuli Tomingas, Johanna Talihärm ja Grete Gaim. Oja tuli esimesest vahetusest 12. kohal, Tomingas andis vahetuse üle 13. positsioonil. Talihärm tõstis Eesti 11. kohale ja Gaim jõudis finišisse 15. kohal. Eestlannad võtsid kokku üheksa varupadrunit, kaotust võitjale kogunes 3.43,3.

"See justkui on meie positsioon," rääkis intervjuus ERR-ile Grete Gaim. "Ma ei ole täna kindlasti oma laskmisega rahul, seejuures kujutan ette, et sõidus olin parem kui kõigil viimastel individuaalsetel sprintidel. Suusad olid super, nii määrdemeeste kui Tuuli [Tomingase] poolt - sõitsin teist teadet järjest tema suusaga. Täna nii."

"Ma ei tunne ennast ikka veel iseendana," tunnistas Tomingas. "Kui sa näed, et ees on konkurendid, jääb see üks käik puudu, mis mul tavaliselt oli. Kasvõi nina veres läksin neile järgi, aga lihtsalt ei ole seda käiku. Tänaseks muutsime natuke minu ettevalmistust, rutiini. Võib-olla see tegi natuke paremaks, aga ilmselgelt pean puhkama, midagi peab ette võtma. Nii ei saa edasi minna. Ei ole väga hea tunne, kui sa näed, et sinu ees sõidavad inimesed ees ära ja sa ei suuda neile järele minna."

"Viimane ringi lõpp oli selline, et silme eest virvendas," sõnas Johanna Talihärm. "Olgem ausad, juba püstitiirus virvendas! Tõusu peal oli täna selline tunne, et võib juba vajutada. Varem oli nii, et tahaks, aga ei liigu kuskile. Täna oli nii, et vajutades liikus ka. Tegelikult selline rada mulle ei sobi, tahaks loota, et see on märk, et suudan ka siin normaalseid aegu sõita."

"Varupadruni aeg mis mul läks, ligi 10 sek, oligi see, kus see punt oli. Läksin üksi, teadsin, et tagant tuleb hagijaid ja teadsin, et teised on vaja kinni püüda, aga siin on kõik sõitjad. Koos on mingil määral kergem sõita, teinekord üksi ei pinguta nii palju."