Brent Lepistu uuest klubist: norralased treenivad intensiivsemalt
Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Brent Lepistu on uueks hooajaks valmistumas uue klubi juures. Eelmisel aastal FC Flora kaptenikohuseid täitnud ja Eesti meistriks kroonitud Lepistu sõlmis seejärel lepingu Norra kõrgliigameeskonnaga Kristiansund BK.
Lisaks Lepistule mängib algaval hooajal selles samas Norra klubis veel kaks Eesti jalgpallurit – Nikita Baranov ja Andreas Vaikla. Eelmisel aastal saavutas Kristiansund Norra kõrgliigas seitsmenda koha.
Nüüd on Lepistu klubimuutusega kohanenud, kuid 24-aastane poolkaitsja tunnistab, et üleminek kujunes tema jaoks alguses päris keeruliseks. Hooajaks valmistus Kristiansundi meeskond nii Norras kui ka Hispaanias toimunud treeninglaagris.
Kuidas Norra jalgpallielu ja treeningud Eesti omast erinevad?
Alguses ehmatas natukene ära siinne treeningtempo ning treeingmahud. Esimesed kuu aega olid füüsiliselt ikka väga rasked. Nüü peale ettevalmistust, kui keha hakkab normaalsesse olekusse tagasi jõudma, siis olen hetkel päris hästi sisse sulandunud uude meeskonda ja ei tohiks enam probleeme olla.
Kas see ehmatus oli tingitud sinu varasemast haigusest või seepärast, et Floras oli erinev treeningmaht?
Kindlasti mõlemat, olin üle kuu aja haige ja keha oli kindlasti madalseisus, pluss ma olen sellist tüüpi inimene, kes ei taha trennidest viilida, eriti uues keskkonnas. Tegin kõik asjad kohe kaasa. Treeningute raskus on ka kindlasti palju intensiivsem kui oli Floras. Kui testimas käisin, ei tundunudki see vahe nii suur, aga hooaja ettevalmistuse järgselt saan aru, et see on ikka midagi muud. Tehakse väga kõvalt seda asja siin Norramaal. Meil oli palju füüsilist trenni, näiteks koos maadlejate olümpiatreeneriga treenisime füüsilist poolt ja plahvatuslike omadusi, mida minu keha ei olnud veel varem näinud. See oli isegi et šokk. Hispaania treeninglaagri võib edukaks lugeda, sest ilm oli ilus, muruväljakud olid super, kõik oli hästi korraldatud.
Milline on sinu roll klubi mängudes?
Ütleme, et suures pildis ma mängin samas rollis nagu Floras. Kahe kaitsva poolkaitsega mängudes olen üks nendest ehk siis kontrolliv keskpoolkaitsja. Positsiooni pealt muutust ei olegi.
Kas sul on aimu, kui suur võib olla sinu roll meeskonnas või sa ei ole selle peale mõelnud?
Praeguse seisuga on tunne, et ma liitusin sel eesmärgil, et põhimängijaks kujuneda, aga kindlasti ei ole see hooaja alguses garanteeriud. Kuna olen uues keskkonnas ja mängutempo on tunduvalt kiirem ja füüsilisem, siis juba puhtalt sellepärast ei ole ma hooaja alguses nii kindel, et kohe põhirolli hakkan mängima. Kui ma trennidega veel arenen ja suudan samme edasi astuda siinses keskkonnas, siis ei näe ma põhjust, miks ma ei ole põhimees.
Sa oled kaua uute klubikaaslastega koos olnud. Kas on tekkinud juba ka ühtustunnet? Kuidas mängijate omavaheliste suhted on?
Ausalt öeldes võeti meid väga hästi vastu, sest meil on selline hästi ühtehoidev keskkond. Tõsi, välismaalased hoiavad natuke rohkem omaette ja norrakad üldises pildis on samuti maette, aga samas ma ütlen, et ei ole mingit probleemi mitte ühegi mängijaga suhtlemises ja selles, et keegi oleks meid kuidagi halvasti vastu võtnud. Seda kindlasti ei ole. Pigem on kõik positiivne.
Toimetaja: Liisi Rist