Eesti spordis on teadlaste, arstide ja treenerite ootused küllalt erinevad ({{commentsTotal}})

Täna Tartus lõppenud rahvusvahelise spordikonverentsiga edendati teadlaste, arstide ja treenerite omavahelist koostööd. Paremaks üksteisemõistmiseks vajatakse sarnast teadmistepagasit.

Lõppenud konverentsil tõdeti, et teadus ja meditsiin kuuluvad Eestis küll spordi juurde, kuid koostöö võiks olla tunduvalt tõhusam. Tihti on osapoolte ootused küllaltki erinevad. Teadlased rõhutavad, et sportlased ja treenerid peaksid selgemini sõnastama, milliste konkreetsete probleemide puhul teadus tippsportlasele appi tulla saab.

Doktor Gunnar Männik toob Eesti spordi olulise probleemina välja akadeemilise hariduseta treenerite liigse osakaalu. Ülikoolis omandatud teadmised võiksid aidata treeneril spordiarsti oluliselt paremini mõista.

"Neil inimestel, kes ei oma akadeemilist haridust, on küllalt raske aru saada terminoloogiast, seadustest, mis inimorganismis treeningprotsessi ajal toimuvad. Kindlasti peavad nad rohkem lugema teaduskirjandust," lausus doktor Männik ETV-le.

"Põhiline baas minu silmis treenerimaastikul on läbida akadeemiline haridus, saada vähemalt bakalaureusekraad, veel parem magistrikraad. Omandada need teadmise aluses anatoomias, füsioloogias, bioloogias, biokeemias, psühholoogias."

Ebapiisavate teadmiste tagajärjeks on doktor Männiku hinnangul tihti vale treeningmetoodika, mis toob kaasa ülekoormusvigastusi. Pikaaegne olümpiakoondise arst doktor Mihkel Mardna leiab samuti, et teaduse ja tippspordi koostöö saaks olla parem. Gunnar Männiku arvamusega meie treenerite teadlikkusest on ta pigem nõus.

"Ma arvan, et siin on nii ja naa. On väga palju treenereid, kes on piisavate teadmistega. On neid, kes on väga heade teadmistega," ütles doktor Mardna. "Aga olen nõus ka sellega, et on osa treenereid, kelle teadmised ei ole võib-olla piisavad selleks, et tegeleda kas siis noorte või täiskasvanute juhendamisega."

Toimetaja: Siim Boikov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: