Kogu kvartett tegi kaheksa tiiru peale vaid neli eksimust. Pidevalt püsiti koos liidritega, vaid lõpus tuli suurte laskesuusamaade ankrumeeste suusakiirusele alla vanduda. Finišis võttis ERR-i spordireporter Tarmo Tiisler neliku mikrofoni ette.

Hakkame, Jakob, sinust peale. Sa lähed nii kõrgel kohal ja siis tuleb esimene ring. See vist kõige hullem ei olnud?

Jakob Kulbin: Alguses oli veidi hullem, kuna, ma ei tea, kes mu ees – [Eric] Perrot äkki? Püüdsime pundi kinni, mis kõlab minu jaoks juba suhteliselt ulmelt. Siis hakkasid ees tiksuma. Keegi ei tahtnud vedada, kassi-hiire mäng. Mõtlesin, et äkki peaks ise vedama minema. Meil ei ole hea istuda, tagant tulevad järele. Aga esimene tiir... jah, ei midagi.

Siis teine ring ja teine tiir.

JK: Essa tiir väga rahul, et lasin ära. Teine ring oli juba päris raske. Ma enam ei mäleta, kellega sõitsin, aga vahet pole. Raske oli. Teine ring tulime enam-vähem kõik koos tiiru, kuna nad ka passisid seal. Jälle null! Selle hooaja esimene null-null, väga ulme. Just sellises olukorras ja kõik. Viimane ring sai suhteliselt... tõmbas lukku! Sai nautida rohkem, kuna teadsin, et tagant on pikk vahe.

Kas teises tiirus käisid mingid mõtted ka läbi natukenegi?

JK: Enne tiiru pikal sirgel jalg natuke värises. Mõtlesin, et loodame, et tiirus ei värise.

Ja siis tuled viiendana lõpusirgele. Tead, et tagant kedagi ei tule ja koht on käes. Mida sina siis tundsid?

JK: Meil oli kaks kaheksandat kohta all ja ma mõtlesin, et ei tea, kui palju paremaks minna siit saab. Aga näed! Kaheksanda koha peal juba vaatasid, et päris suured riigid on ees. Lihtne ei ole. Aga nüüd sõitsin iga ringi ja vaatasin, et sellised riigid ees! Väga hapu on neid ära võtta.

Aga mida teie vaatasite ja tundsite, kui Jakob sõitis viimast ringi?

Mark-Markos Kehva: Võistelda oli kergem. Vaadates meil Kristoga tahtis süda ikka rinnust välja tulla. Jube vaatamine, jube!

Kristo Siimer: Ma läksin tegelikult peale sõitma. Sõitsin võib-olla minut aega, ei suutnud rohkem ja tulin vaatama, kuidas Jakobi võistlus läheb.

Sina, Rene, olid pikka aega kadunud ja tulid alles siis, kui Jakob juba saabus. Mis toimub?

Rene Zahkna: Mina elasin Jakobile ühe teise lõigu peal kaasa. Sõitsin peale, aga ütlen ausalt, et ootasin, millal meie unistus puruneb. Sest natuke ebareaalselt olime ees. Nii kaua ei ole seal ees olnud. Pidin oma sõnu sööma. Ennustasin, et ei suuda oma parimat kohta täna korrata. Nagu Kehva positiivselt ütles, et ei, mul on tunne, et kuues-seitsmes tuleb. Aga õnneks tema ka eksis. Ebareaalne noh! See on natuke ulme. Oleme rahvuste karikas 12. ja kõik teated oleme teinud üle selle rahvuste karika koha. Ülivõimas, noh! Meie tugevus on see, et meil neljas või kolmas liige ei kuku ära. Kõik on tugevad keskmikud!

Kui kaks kaheksandat kohta on all, siis kas need omavahelised hotellitoajutud kuidagi juba sisaldavad numbreid seitse või kuus või kuidas?

KS: Enne seda võistlust oligi, et tahtsime parandada oma kohta. Kehva siin rääkis, et mul on tunne, et tuleme seitsmendaks ja parandame oma parimat teatekohta. Parandasimegi!

JK: Täna oli kõigil hea tunne, treener Haavardil ka. Meil olid hea suusad. Mul oli ka täna nii hea tunne ja küsisin, kuidas määrdemeistritel on tunne. Määrdemeistrid ütlesid, et mis teil kõigil täna tunnetega viga on? Kõigil mingid head tunded täna! Aga näed - läks hästi!

Rene, sa vanema inimesega palju elus näinud ka juba. On see tunne sama tugev ja sügavale minev, kui Pokljukas teine oli?

RZ: Ikka medal on medal, aga neljakesi viies koht on kindlasti topeltmeeleolu võrreldes sellega, kui kaheses teates oled viiendal kohal. See on lihtsalt ulme ja nii lahe! Me ei sõltunud täna absoluutselt teiste ebaõnnestumisest. Tipud tegid hea soorituse ja meie, sellises olukorras, kus ei ole tuult ja peame õnnele lootma - päriselt jõuga võtsime selle viienda koha ära. Ikka super!

Nüüd tuleb argipäev. Homme on uued stardid. Eluga tuleb edasi minna, siis tuleb olümpiateade ja kõik juba ootavad. Mis seal salata - selliste kohtade pealt hakataksegi ootama. Kui näiteks jääte kümne seast välja, siis kõik vaatavad, et rahvuslik katastroof. Kuidas see hoo mahavõtmine käib?

RZ: Ma ütlesin Haavardile paar päeva tagasi, et võib-olla oleks natuke hea, kui täna ei tuleks nii hästi välja, siis manageeriks olümpiaks ootusi. Aga lõpuks me tahamegi seda tulemust saavutada. Me tahame olla selles pinges. Tegelikult äge, et meil on sellised ootused. Lõpuks tahamegi spordis jõuda nii kõrgele, et seal ongi õige tippspordi pinge.

Öelge lõpetuseks üks asi, mida tänasest päevast välja tooksite. See ei pea olema üldse spordiasi. Lihtsalt mingi tunne või midagi.

MKK: Ma ütleks seda, et kui vaadata neid kaotusi, siis me ei ole seal kogemata.

KS: Mina ütlen, et sellist võistlust vaadates peab olema päris hea stressitaluvus.

RZ: Äge lihtsalt!

JK: Nagu Mark enne tänast ütles ka, et kui tahame kunagi hakata medalite peale sõitma, siis seal ees olemine peab olema normaalne.

KS: Peame mõtlema ka suurelt! Mitte see, et ainult teeme.