"Spordipühapäev" uuris, miks ei soovi keegi epeenaiskonna peatreeneri kohta
Spordiavalikkus on kursis, et Eesti epeenaiskond sõidab hooaja kahele esimesele MK-etapile ilma peatreenerita. Senise peatreeneri Kaido Kaaberma taandumise järel ei õnnestunud vabaks jäänud positsiooni avaliku konkursi raames täita. "Spordipühapäev" vestles selguse saamiseks kahe treeneriga, kelle puhul on potentsiaalist naiskonna peatreeneri roll üle võtta üksjagu räägitud: Helen Nelis-Naukase ja Nikolai Novosjoloviga.
Pariisi olümpiamängudel neljandaks tulnud Nelli Differti treenerile Helen Nelis-Naukasele ei tulnud ebaõnnestunud konkurss üllatusena. "Mina ise otsustasin, et mina seda kindlasti ei tee, sest ma olen enda jaoks paika pannud, et kui mind kuhugi ei kutsuta, siis ma ennast kuhugi toppima ei hakka. Võib-olla oodati, et [Nikolai] Novosjolov kandideerib, aga mis põhjusel tema seda ei teinud, seda ma ei tea."
Ühe (ajutise) lahendusena on välja pakutud võimalust, et naiskonnas võtab mängiva treenerina ohjad üle 44-aastane Irina Embrich. "Ma tean, et mõned treenerid ei ole sellise lahendusega nõus," märkis Nelis-Naukas. "Mängiv treener ei saa hakata ennast koondisesse valima. See on üks asi. Teine asi on see, et kas Irina tahab pühenduda veel vehklemisele või mitte. Teha kahte-kolme asja korraga on ikka väga raske. Ma tegelikult arvan ikkagi seda, et peatreenerit ei saa üldse enne paika panna, kui EOK tippspordikomisjon pole otsustanud, kui palju raha vehklejatele antakse."
Nelis-Naukas usub, et võimalikke huvilisi naiskonna peatreeneri kohale peletas eemale asjaolu, et töötasu pole teada. "Ilma palganumbrit teadmata ei hakanud keegi ennast sinna toppima. Kõigil on ju ka oma töö. Kes on klubis treener, kellel on õpilane Team Estonias, kellel on järelkasv jne. Nii et tööpuudust kellelgi pole. Minu meelest on üsna loogiline, et keegi ei kandideeri kui ei teata, milline hakkab palganumber olema."
Kas praeguses olukorras on mõeldav, et naiskonnal on selline peatreener, kellel on naiskonnas isiklik õpilane või on see juba eos problemaatiline? "Eks sisering on selline, kes ju kõik kardavad, et kui see või teine nimetatakse peatreeneriks, siis ta hakkab oma õpilasi valima. Selle vastu on võimalik luua vastavad reeglid, et peatreener seda üksinda ei otsustaks. Preagu meil tegelikult ongi selline reegel, et keegi ei saa üksinda koondise neljandat vehklejat valida, vaid otsustavad kolme esimese vehkleja treenerid," selgitas Nelis-Naukas.
"Näiteks, kui kunagi Katrina Lehis, Nelli Differt ja kõik teised minu õpilased oleksid kõik samal ajal koondises olnud ja keegi teine oleks hakanud neid juhendama, siis oleks see ka natukene imelik olnud. Kaido [Kaaberma] oli ju vahepeal Irina [Embrich] treener. Minu arvates ei tohiks see takistuseks saada, lihtsalt neljanda vehkleja valimine peab olema teistsugune. Me tegelikult teeme ikkagi kõik otsused enamjaolt üheskoos. Kaido uuris ikka enne minult ja teistelt treeneritelt, sportlastelt endilt ja alles siis langetas lõppotsuse."
Nelis-Naukas ise soovis Kaaberma jätkamist. "Me oleme omavahel Katrina pärast kana kitkunud ja läks tükk aega, enne kui me hakkasime omavahel uuesti normaalselt suhtlema. Täna me suhtleme omavahel väga hästi. Meil oli vaja teineteisega harjuda, õppida üksteist tundma ja kompromiss leida ning seda olemegi tänaseks suutnud teha."
Vehklemisliidu peasekretär Aivar Paalberg on välja öelnud, et uut treenerit otsitakse ka piiri tagant. "Mis välistreenerisse puutub, siis kunagi eelmise juhatuse ajal, Ukraina sõja alguses, ma pakkusin välja, et kutsume sealt treeneri. Ütlesin, et neil pole kindlasti tööd ja võib-olla saame normaalse hinnaga. Pakkusin ka paar nime välja, kuid ma ei näinud juhatuses mitte mingit huvi seda teha. Juhatuse ainus vastus oli, et meil pole raha. Ma vastasin, et te ju ei tea, kui palju raha küsitakse ja saate alati ära öelda, kui ei sobi. Aga mulle jäi selline tunne, et toonane juhatus tahtis Novosjolovit treeneriks panna. Miks nad seda siis ei teinud, sellest ma ei saa aru."
Kahekordne maailmameister ja praegune Katrina Lehise treener Nikolai Novosjolov otsustas samuti epeenaiskonna peatreeneriks kandideerimisest loobuda.
"Neid põhjuseid oli päris mitu. Alustan naljaga ehk siis ma eelmine kord kandideerisin ja mis lõpuks juhtus? Juhatus astus tagasi ehk järelikult olen selline persoon, kes tekitab igast intriige. Kui konkreetselt praegusele olukorrale vastata, siis need tingimused või informatsioon, keda otsitakse ja milleks, on nii puudulik, et ma ei osanudki reageerida. Minu jaoks on alaliidu juhatuse poolne suund ja soov täiesti arusaamatu. Veel jäi arusaamatuks, miks alaliit vastab erinevalt, et küll on rahapuudus ja siis veel erinevaid põhjuseid, miks ei saa praegu kedagi palgata. Minu teada mingisugune peatreeneri toetus tiksub siiamaani EOK-lt," selgitas Novosjolov.
Novosjolovi sõnul on praegu selgusetu, mis on epeenaiskonna peatreeneri eesmärk ja mida ta peab täpselt tegema. "Selge on see, et praegu on finantseerimine puudulik ja antud hetkel on suhteliselt keeruline edasi minna. Samas, kui sul on kindel plaan, siis on rasketest olukordadest võimalik alati välja tulla. Minu nägemus on selline, et esmatähtis on leida naiskonnale katteallikas, et neil oleks võimalik sõita võistlustele ja treeninglaagritesse ning võimalusel saaksid palka, millest neil oleks võimalik igapäevaselt elatuda. Kui need küsimused on lahendatud, siis saab rääkida peatreeneri finantseeringust. Olen varemgi öelnud, et rasketel aegadel ei pea tingimata rahale tuginema. Alaliit pole kunagi küsinud selliselt, kas keegi praegu saab õla alla panna ja kasvõi vabatahtlikult toetada, nõustada jne. Kui alaliidul oleks soov diskussiooni alustada, siis leiaks ka lahenduse."
Milline on sisekliima epeenaiskonnas praegu? "Mina ei saa kõikide eest vastata, aga see, mida mina näen on see, et jutt kehvast sisekliimast ei vasta tõele. Kui võtame isegi aasta tagasi, siis naiskonna liikmed said omavahel läbi ja neil polnud pretentsioone. Küsimus oli pigem hirmus, sest mõned pabistasid oma koha pärast naiskonnas ja sellepärast olid teatud tegevused vaikimisi. Mis puudutab praegust olukorda, siis naiskonna liikmed on väga aktiivsed. Nad suhtlevad omavahel igapäevaselt, lepivad treeninglaagreid kokku, planeerivad sõite jne. Võib-olla kõige ebameeldivam küsimus on see, et siiamaani pole ühtegi infot rahaliste vahendite kohta, et millises seisus naiskond on. Kui see informatsioon oleks teada, siis oleks tunduvalt lihtsam plaani paika panna."
"Minu arvates on infopuudus konkreetne etteheide alaliidule. Sportlast ja treenerit on võimalik mõõta tulemuste järgi. Kui tulemusi pole, siis on keegi teinud oma tööd kehvasti. Kas sportlane, treener või siis tavaliselt mõlemad. Kui juhtkond on lasknud sellisel asjal juhtuda nagu Eesti Vehklemisliidus on, et pärast suurt olümpiavõitu oli ainus toetaja Eesti riik ehk maksumaksja, siis midagi on totaalselt mäda. Kui vaatan kronoloogiat, siis alaliidu juht on pärast olümpiavõitu kolmel korral muutunud ehk siis midagi muud kui poliitilist mängu ma selles ei näe. Tegelikult pole juhatuses konkreetset visiooni, nägemust ega soovi edasi minna. See on kindlasti koht, kus tasub mõelda, kas oleme õiges kohas," lisas Novosjolov.
Idee määrata naiskonna etteotsa mängiv treener, näiteks Irina Embrich, pole Novosjolovi hinnangul jätkusuutlik. "Kui pole ühtegi teist alternatiivi, siis on see kindlasti üks lahendus. Mingi plaan on kindlasti parem kui null plaani. Samas ma ei usu, et see on jätkusuutlik. Olles ise mängiva treeneri rollis olnud, siis ma tean, kui keeruline on pingeolukorras langetada üht või teist otsust. Kui ma olin epeemeeskonna peatreener ja ma sain enne tiitlivõistlust vigastada, siis oli lihtsam mängiv treener olla. Ma sain vaadata tervikpilti ning langetada otsuseid väljaku kõrval, mitte rajal, kus pean tegema endaga tööd ja samal ajal toetama oma tiimikaaslaseid. See ei ole lihtne," märkis Novosjolov.
Vehklemisliit hakkab peatreeneri küsimust uuesti arutama novembris. "Minu arvates ei ole mõistlik nii kaua oodata. Võib-olla oleks üks lahendus selline, et keegi naiste isiklikest treeneritest võtab endale naiskonnas n-ö nõustaja rolli. Kui on rahalisi vahendeid, siis tema võistluskulud kaetakse kinni, ja kui pole vahendeid, siis leiab ta ise finantseerimist. Midagi taolist võiks olla. See oleks tüdrukutele kindlasti suureks abiks. Ma näen, et nad tahavad ja pingutavad, et tagasi tippu jõuda."
Erinevalt Nelis-Naukasest ei toeta Novosjolov välistreeneri palkamist. "See on keeruline küsimus. Esiteks ma tõepoolest ei usu, et leiame praegu väga suure kaliibriga treeneri, sest tavaliselt tehakse lepingud enne olümpiamänge ja pikemaks ajaks. Leida kedagi, kes on praegu ripakil... Mul ei tule küll kedagi meelde."
"Välistreener meeldiks mulle koolituse mõttes, et meie treenerid saaksid midagi uut õppida. Kas välistreeneri metoodika ja süsteem sobiks naiskonnale, see on küsitav, sest igas riigis on oma stiil. Prantslastel on oma stiil, itaallastel on oma stiil jne. Mis oleks välistreeneri palkamise juures hea: värske nägemus ning võib-olla midagi uut takitas ja üldises lähenemises. See oleks kindlasti väga huvitav ja teretulnud, aga kas selle jaoks peab just välistreeneri palkama või hoopis välja koolitama meie treenereid, see on mõttekoht."
Toimetaja: Henrik Laever
Allikas: "Spordipühapäev"