Tiit Pekk olukorrast tervisespordis: rohkem koostööd, vähem dubleerimist
Reedel ametisse valitud Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendi Kersti Kaljulaidi üks kahest asepresidendist on harrastusspordiedendaja Tiit Pekk. Värskes ametis ongi tema eesmärk eestlaste liikumiskombe treenimine. Pekk käis eesootavast aru andmas ETV spordisaates.
Täna oli Rabajooks. Jüri Ratas jooksis, Sandor Liive jooksis, Tarmo Tiisler jooksis. Aga rahvaspordiministrit ma ei näinud. Mis toimub?
Kell üheksa võtsin ratta ja sõitsin enne pea 500 maastikumaratonijooksjat maastikumaratoni raja läbi ja kontrollisin, kas rajatähistus on paigas. Olin täna sealmail.
Hea küll, arvestame ära. Aga kirjelda palun võimalikult konkreetselt, kus sinu haldusala piirid on. Sinu alla peaks käima Jürgen Ligi ja siis need, kel täna 6,3 kilomeetrit ongi võib-olla maksimaalne pingutus kepikõnniga. Kas need piirid on veel laiemad?
Laias laastus on vastused jah, jah ja jah! Liikumine kogukondades, sõpruskondades - kõike seda tahamegi hakata kaasa aitama. Piltlikult võime öelda X aasta pärast, et eestlasi, kes liigub korra nädalas, viis korda nädalas, on nüüd rohkem.
Asepresident Gerd Kanteri tööd on lihtne hinnata. Vaatame talle Milanos otsa ja küsime, kus medal on või aitäh, hea töö. Kuidas sinu tööd nelja aasta pärast hinnata saame?
Sellesama mõõdiku järgi kõige otsesemalt. Kui palju eestlasi regulaarselt liigub?
Et loeme praegu harrastajad üle ja vaatame, mis on nelja aasta pärast?
Piltlikult. Kuidas tekitame ja levitame seda pisikut, mis viib sind orienteeruma, Rabajooksule, viib inimesi kettagolfi mängima, kepikõnnile, cast'ima. Viib välja, liikuma - sõpradega korv- ja jalgpalli mängima. Kuidas me seda mõnusat pisikut levitame, mille järel rohkem inimesi liigub ja saab sellest väga mõnusa tunde, võib võtta rahulikult teleka ääres istet ja vaadata mõnd suurt spordisündmust. Aga oma liikumine on tehtud!
EOK juurde loodi kaks aastat tagasi Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. See on sihtasutus ja meil on ka näiteks sihtasutus Eesti Terviserajad. Nüüd tulid sina, kelle puhul on öeldud, et oled asepresident liikumisharrastuse suunal. Kas oled nende kohal, nende kõrval või kuidas tööjaotus on?
Kõrval! Neid tegijaid Eesti liikumisharrastuse maastikul on oluliselt rohkem kui nimetasid. Kõigiga on meie meeskonnal lähiajal selgelt plaan kohtuda ja saada aru, mis on tehtud ja mis tegemisel. Kuidas seda teadmist, mida on juba kogutud, viia reaalselt liikumise edendajateni. Spordiklubid, maakondlikud spordiliidud, alaliidud - kõik, kes Eestis spordi käekäigu eest seisavad. Kuidas seda teadmist laiemale viia.
Raha ja tippsport on hästi palju olnud koos ühes lauses. Sinu valdkonnas seda nii palju pole tehtud. See on püha liikumine, kõik liiguvad. Aga kes peaks selle kinni maksma? Kust peaks tulema liikumisharrastusele kuluv raha?
Ma pigem pööraks selle ringi nii, et kõigepealt tuleks jagada tehtut, et tekiks rohkem koostööd. Vähem dubleerimist. Et üks pluss üks võrduks kolm. Pigem see on see, mida eelkõige edendada. Hästi palju liikumist maksavad kinni liikujad ise, kohalikud omavalitsused. Kõiki neid tuleb toetada.
Kas see on sinu meelest probleem, et meie rahvaspordikalender on jube tihe. Tänagi olin mina ühes kohas, sina teises kohas, Meelis Atonen jooksis Viljandis... meil on neid kohti küll, aga kas neid liiga palju ei ole? Sööme üksteiselt ära.
Ei ja jaa! Kogukondlikke tegevusi erinevates piirkondades - me ei saa neid võrdsustada Tallinna maratoniga. Kohalikud järvejooksud, mäejooksud, kettagolfiturniirid. Andku neil kõigi olla. Nüüd ongi küsimus, kuidas me keskselt jagame häid korraldamise tavasid. Kuidas nad oleks elujõulised ka viie või kümne aasta pärast, et mott [motivatsioon] ei kaoks.
Sul motti on, selle taha ei jää.
Liikumine on hoidnud mind siin ja ma arvan, et hoiab ka päris kaua edasi.
Toimetaja: Siim Boikov