ERR Pariisis | Vedru: ragbi on kui klaasike Pariisi olümpiaaperitiivi

Paljude, võib-olla enamike jaoks algavad olümpiamängud nende hinges ja südames ikkagi siis, kui mängude tuli on kõigi ettenähtud tseremoniaalsete kohustuste lõpetuseks pidulikult süüdatud. Ma ei ütle, et olen ilmtingimata teistsugune. Aga paar avatseremoonia-eelset õhtut Stade de France'il tõestasid, et see mõnus spordipeo tunne võib juba varem kätte jõuda, kirjutab olümpiadebüüti tegev ERR-i spordireporter Johannes Vedru Pariisist.
Ümmarguselt 80 000 inimest mahutav Stade de France on Prantsusmaal üks spordiliikumise sümboleid – jalgpallikoondise esindusstaadion, kus neil olümpiamängudel toimuvad muuhulgas kergejõustikuvõistlused ja lõputseremoonia. Ehk et n-ö püsiväärtusega paik.
Olümpiaragbi, see "suure" ragbi "väike" vend, mida mängitakse seitsmekesi seitsme vastu (mitte 15 vs 15), on Pariisi mängude puhul saanud võimaluse lavale astuda just Stade de France'il. Ja, üllatus-üllatus: meeste turniiril on mängude avatseremooniaks teada juba poolfinalistid. Nii kolmapäeva kui neljapäeva õhtud – mõnusad ning "olümpiaõhust" justkui veel mitte nii paksud – võis olümpiagurmaan veeta kiire ja atraktiivse olümpiaragbi lainel. Turniir möödub ruttu, nagu selles formaadis ragbimäng isegi, aga väljakul toimuv ja sportlased ei jäta pooletera-muljet.
See on justkui mõnus õhtune meelelahutus kõige paremas mõttes. Koos pausidega vähem kui pool tundi kestvad kohtumised annavad vaheldusrikkuse ja tempo. Sportlikult on aga kõik võitluslik, aus, tõsine, ehe. Mängijate väleduses veenduvad ka need silmad, mis on ragbiga varasemalt staadionil kokku puutunud vaid üksikutel Eesti koondise kohtumistel. Kui esialgu tunduvad kokkupõrked iseäranis karmid ja valusad, siis peagi harjud nähtavaga ära ja asjad muutuvad loomulikumaks. Meeste mäng, tõded vaid... Ehkki mõne päeva pärast algab olümpiaragbi turniir ka naiste jaoks.
* * *
Võimalust Prantsusmaa jalgpallikoondisele Stade de France'il kaasa elada ei teki kahtlemata kõigil, kes seda sooviksid. Kui aga näed olümpiakatlas Prantsusmaa olümpiaragbi esinduse mängu, võid vajadusel tõmmata suhteliselt julgeid paralleele – sa täitsa tead, millise atmosfääri koduriigi fännid Pariisi staadionikatlas tekitavad!
Olümpiaragbi veerandfinaalkohtumises Prantsusmaa ja Argentina vahel olid igatahes vastavad elemendid paigas. Päeva jooksul käis erinevate kohtumiste ajal staadionilt läbi väidetavalt 130 000 inimest. Õhtuse prantslaste ja argentiinlaste lahingu ajal loendati neid kokku 69 000! Platsil käinud võiduka Prantsusmaa koondise mängijadki rääkisid millestki senikogematust – publikust, millest poleks julgenud kunagi unistada.

Fännide skandeeringud nagu "Allez les Blues!" algasid staadionil kümmekond minutit enne seda kui Prantsusmaa koondis nende ette jõudis (väljakul peeti samal ajal veel Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelist veerandfinaali). Kui ekraanidele kuvati Prantsusmaa vastase Argentina koosseis, järgnes korralik (mõne jaoks hingemattev) vilekoor. Kõik jätkus ka matši käigus – tõesti nagu päris! Loomulikult ei puudunud ühislaulmised, sealhulgas spontaanne rahvushümni esitus. Seega, kel pole võimalust Prantsusmaa jalgpallikoondist Stade de France'il näha, siis olümpiaragbi teeb ka töö ära!
* * *
Ragbi on oma klassikalisest erinevas formaadis saanud olümpial võimaluse alates 2016. aasta Rio mängudest (tavapärasel kujul mängiti seda aastatel 1900, 1908, 1920 ja 1924, mis tähendab, et kõigil Pariisis peetud olümpiatel on spordiala programmi kuulunud). Sellelgi alal eksisteerivad vajalikud tooniandjad. Territooriumi mõttes Eestist veidi rohkem kui kolmandiku moodustava Vaikse ookeani saareriigi Fidži jaoks tähendab olümpiaragbi midagi täiesti erilist.
Fidžil on pisut enam kui 900 000 elanikku. Seitsme mängijaga olümpiaragbis suudavad nad aga "liidetavate summaks" saada arvatust oluliselt suurema tulemuse. Enne 2016. aasta Rio mänge polnud Fidži võitnud ühtegi olümpiamedalit – Pariisiks on nad meeste seas kahekordsed olümpiavõitjad ja naiste seas eelmise olümpia pronksmedalistid. Nende hulgas on ragbis saavutatud olümpiakullad kahtlemata spordifolkloor oma kõige ehedamas kastmes ja siiramas sisus.

Pariisi olümpiamängude veerandfinaalis tuli Fidži Iirimaa vastu siinkirjutaja silme all teisel seitsmeminutilisel poolajal välja korraks lootusetuna näivast kaotusseisust. Spordiala mõttes vähekogenud vaatleja hinnangul tehti seda paanikasse sattumata, kindlakäeliselt ja klassiga – nagu oma ala meistrid ikka teevad. Fidži meeskonna saldo kolmelt erinevalt olümpialt on nüüd 16 kohtumist ja 16 võitu. Tõeliselt äge, et olümpiamängud on läbi ühe uue ala tutvustanud maailmale täiesti teistsugust spordiriiki täiesti teistsugusest maailma otsast!
* * *
Võistlused enne olümpiamängude ametlikku algust tunduvad mõnikord justkui asjatu kohatäitena. Aga olümpiaragbi seda muljet Pariisis kohe kindlasti ei jäta. Tõdegem, et nende tegelaste olümpiasooritusi jälgib kohapeal ju tunduvalt rohkem inimesi kui vahest enamike olümpiaalade, näiteks meilegi palju kuulsust toonud vehklemise, sõudmise või maadluse võistlusi.
Kindlasti saab kõige äsja loetu juurde arvutada olümpiadebütandist ajakirjaniku avastamisrõõmu ja kohaloleku koefitsiendi. Aga Pariisis paistab Stade de France'il toimuv ragbi ühe tõeliselt vahetu olümpiaelamusena. Kvaliteetne aperitiiv enne festin'i.
Toimetaja: Maarja Värv