EUIPO intellektuaalomandi tajumise uuringust selgus, et 12 protsenti liidu elanikest kasutab või voogedastab spordi jälgimiseks ebaseaduslikest veebiallikatest pärit sisu. Seejuures üle poole (58 protsenti) piraatlusest toimub voogedastuse ja 32 protsenti allalaadimise kaudu. 

Kõige levinum on see Bulgaarias, kus lausa 21 protsenti uuringus osalenutest tunnistas, et kasutab spordivõistluste vaatamiseks ebaseaduslikke veebiallikaid. Järgnevad Kreeka (20 protsenti), Iirimaa (19), Hispaania (19) ja Luksemburg (18). Eestis elanikest elab sel viisil spordisündmustele kaasa 11 protsenti küsitletutest. 

Kõige sagedamini vaatavad veebis spordiürituse ebaseaduslikult 15-24 aastased eurooplased. Kõige suurem osakaalu (47 protsenti) moodustavad Bulgaaria noored, kellele järgnevad Hispaania ja Kreeka (42), Sloveenia (39) ja Iirimaa (34). Eestis on neid noori uuringu järgi 30 protsenti. 

EUIPO hinnangul toodab piraatlus kõigis meediakanalites igal aastal miljard eurot ebaseaduslikku tulu. Piraatlus mõjutab tugevalt spordi rahastamist, sest intellektuaalomandiõiguste kaudu saadav tulu jaguneb solidaarsuse alusel spordiliikumise ja sportlaste vahel. 

"Kui fännid vaatavad spordiürituste otseülekandeid ebaseadusliku voogedastuse kaudu, seab see ohtu kogu olümpialiikumise solidaarsusrahastuse mudeli. Meediaõigused kaotaksid oma väärtuse ja meediaõiguste omanikud lõpetaksid nende omandamise, millel oleks tohutu mõju kogu olümpialiikumise solidaarsusrahastuse mudelile," selgitas rahvusvahelise olümpiakomitee sportlaste komisjoni esinaine Emma Terho EUIPO spordi ja muude otseülekannete veebipiraatluse vastu võitlemise konverentsil.

Spordivaldkonda kahjustab märkimisväärselt aga ka võltsitud spordikaup. Nii avastas ja konfiskeeris politsei operatsiooni Fake Star raames üle Euroopa 8 miljonit võltsitud luksus- ja sporditoodet, mis moodustavad rohkem kui poole kõigist mullu konfiskeeritud 14 miljonist võltsitud esemest. Võltsitud spordikaupade hulka kuulusid rõivad, jalatsid, etiketid ja nahktooted, mille hinnanguline jaemüügiväärtus oli 120 miljonit eurot. Operatsiooni käigus leiti 552 611 jalatsit, 1 140 343 spordirõivast ja 5 497 460 logodega võltsetiketti.

EUIPO arvutuste kohaselt põhjustab võltskaupade müük aastas hinnanguliselt 851 miljoni euro suuruse kahju, mis moodustab 11 protsenti sektori müügist. Ameti korraldatud uuringust selgus, et keskmiselt 10 protsenti Euroopa Liidu 15-24-aastastest noortest on teadlikult ostnud võltsitud spordikaupu. Kõige sagedamini (18 protsenti) teevad seda Kreeka noored, Eestis tunnistas piraatkauba ostmist 4 protsenti küsitletud noortest. Kogemata on enda sõnul ostnud võltskaupa 7 protsenti Euroopa noortest.  

EUIPO sõnul on võltsimisel rasked majandusliku ja sotsiaalsed tagajärjed. Lisaks tulude vähenemisele ja töökohtade kadumisele, kahjustavad madala kvaliteediga koopiad kaubamärgi mainet ning Euroopa majanduses kasvab skeptitsism innovatsiooni investeerimise usaldusväärsuse suhtes, mis ohustab oluliselt elujõulise majanduse jätkuvat arengut. Võltsitud kaubad ohustavad tõsiselt ka tarbijate tervist ning ei vasta Euroopa tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnakaitsestandarditele. Nagu on märgitud EUIPO ja OECD uuringus ohtlike kaupade kohta, võib võltsitud spordivarustus kriitilistel hetkedel puruneda ning sisaldada ka toksilisi või ohtlikke koostisosi.

Selleks, et piraatlust vähendada algatab EUIPO üleilmsete spordiürituste hooaja alguses kampaania "Aus mäng", mis kutsub fänne üles jälgima ametlikke spordiülekandeid ja ostma originaalkaupu.