Šipunov: Eesti jalgpalli arengukava ei näe saalijalgpalli jaoks kohta
Nädalavahetusel alguse saanud saalijalgpalli ehk futsali Eesti meistriliigas teeb teist hooaega kaasa kümme meeskonda. Vikerraadio saates "Spordipühapäev" käisid rääkimas Tallinna FC Cosmose juht Boriss Šipunov, Tartu Ravensi tegevjuht Rene Kolsar ja ERR-i Virumaa korrespondent Rene Kundla. Šipunovi sõnul ei näe Eesti jalgpalli arengukava kohta saalijalgpalli jaoks.
Pealinna meeskond on nime poolest vaid valitsev meister Tallinna FC Cosmos. Kõrgliigas on aga esindatud ka Viimsi, Kohila, Aruküla, Sillamäe, Jõhvi, Narva, Jõgeva, Tartu ja Rummu.
Meistrivõistluste eel tuuakse soosikutena välja kõigepealt nelja meeskonda: juba nimetatud Tallinna FC Cosmost, Viimsi FC Smsraha, Narva United FC-d ja Tartu Ravens Futsali. Potentsiaalsed üllatajad võiksid olla Sillamäe Silmet ja JK Kohila.
Tiitlikaitsja Cosmos tähistab Eesti saalijalgpallis praegu veidi omaette kvaliteeti. Kõrvalt hinnates on Tallinna FC Cosmose struktuur meistriliigas osalevatest meeskondadest kõige rohkem klubiline.
Läinud suvel osales Cosmos saalijalgpalli Euroopa Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril. Tallinnas aset leidnud turniiril, mida Cosmos ise võõrustas, jäi eesmärk ehk põhiturniirile jõudmine väga napilt täitmata – Cosmos oli sellest kahe värava kaugusel, kaotades otsustava mängu Slovakkia meistrile 3:5.
Tallinna FC Cosmose juht Boriss Šipunov rõhutab, et klubi otsib igat võimalust ka rahvusvaheliste vastastega mängimiseks. Šipunov on veendunud, et Eesti peaks igal juhul olema Euroopa jalgpalliliidu saalijalgpalli Meistrite liigas põhiturniiril esindatud.
Eelmise hooajaga võrreldes on meeskonnas toimunud muudatusi – näiteks liitus Viimsist ukrainlane Oleksandr Sorokin.
"Muutused käivad pidevalt, sest me üritame arendada mitte ainult klubi, vaid ka mängijad peavad kasvama. Teeme kõike selle nimel, et noori poisse kaasata treeningprotsessi. Professionaalne lähenemine tähendab, et saavutatakse meistritiitel. See ei tähenda, et Eesti meistriks saamine on lõpptulemus. See on mingi kontrollpunkt, mis tähendab, et me teeme kõike õigesti," ütles Tallinna FC Cosmose juht Boriss Šipunov.
Lõuna-Eesti saalijalgpalli Eesti seisab meistriliigas eeskätt Tartu Ravens. Meistriliigas ollakse kuuendat hooaega järjest. Eelmisest kevadest on kaasa võtta pronksmedal.
Tartu Ravensi tegevjuht Rene Kolsar ütleb, et eelmise hooajaga võrreldes on meeskond oluliselt muutunud. Intrigeeriv on meeskonna uus treener, Colombiast pärit Gonzalo Jimenez Gomez, kes võttis meeskonna juhtimise üle septembris.
"Meil oli aastaid niimoodi, et meil oli mängiv treener. Sel aastal oli plaanis samamoodi jätkata, aga juhuste kokkulangevuste tõttu sattus meie juurde Columbiast pärit saalijalgpallur ja Columbias olnud treener. Praegusel hetkel on meil täiesti reaalne treener Columbiast, kes süstib meisse seda Ladina-Ameerika jalgpalli. Peale esimest trenni saime aru, et tema teab saalijalgpallist rohkem kui meie pundi peale kokku," ütles Tartu Ravensi tegevjuht Rene Kolsar.
Väga oluline saalijalgpalli keskus on Eesti maakondadest kindlasti Ida-Virumaa. Kõrgliigasse kuulub sealt lausa kolm meeskonda. Mullu oli Sillamäe meistriliigas esindatud koguni kahe võistkonnaga. Sellel hooajal teevad kaasa Narva, Sillamäe ja Jõhvi.
Eesti Rahvusringhäälingu Virumaa korrespondent Rene Kundla on sealse saalijalgpallieluga väga hästi kursis. Saalijalgpalli meistriliiga mängudel tegutseb ta ka kommentaatorina.
"Ma arvan, et Narva, kes on korra tulnud Eesti meistriks, nemad on kindlasti medalipretendendid. Sillamäe - nendega ei tea kunagi. Hooaja lõpuks on näha, kuhu nad jõuavad. See on väga üllatusvõimeline meeskond. Jõhvi Fööniks seevastu päästis ära saaliliiga. Nad liitusid kümnendana, sest üks Sillamäe meeskond loobus erinevatel põhjustel. Eks majanduslikud raskused, mängijatega on praegu keeruline. Jõhvi võttis jõu kokku ja otsustasid, et lähevad meistriliigat mängima. Neil saalis on ainult mänguaeg, nad teevad trenni õues," ütles ERR-i Virumaa korrespondent Rene Kundla.
Kui professionaalne on saalijalgpalli Eesti kõrgliiga ehk kui palju meeskonnad trenni teevad?
"Minu meelest terve meie sport laias mõttes on nii amatöörlik. Meil on mentaliteet siin spordis, et kõigile meeldib mängida. Meie teeme praegu neli trenni saalis pluss teooria - see on eraldi üks koosolek iga nädal. Lähenemine on rohkem kui professionaalne, aga kõik mängijad töötavad, pered, lapsed. Need, kes jaksavad trenniprotsessis osaleda, müts maha kindlasti. See on suur saavutus nende jaoks," lisas Šipunov.
Eesti saalijalgpalli üle asjaosalistega arutades läheb jutt paratamatult ka ala üldisele arengule ja noorte jalgpallurite kasvatamisele. Saalijalgpalli eestvedajad soovivad üldpilti muuta.
Tartu Ravens'i tegevjuht Rene Kolsar selgitab, kuidas sulanduvad meeskonda uued mängijad.
"Kuna jalgpalli taust on kõigil uutel meestel olemas, siis ümber õppimine väga kaua aega ei võta. Arusaam jalgpallist, kui sellisest on olemas," lisas Kolsar.
Eesti esiklubi juhi Boriss Šipunovi hinnangul on küsimused saalijalgpalli arendamisest laiemad ja selgem muudatus peab toimuma ka alaliidu tasandil.
"Kui me räägime arengust, siis probleeme tuleb pigem juurde. Uusi mängijaid juurde ei tule. See on suur probleem, mis algab katusorganisatsioonist. Kõik mängijad võetakse suurde jalgpalli. Eesti jalgpalli arengukava ei näe kohta saalijalgpalli jaoks," lisas Šipunov.
Toimetaja: Janno Joala