Eesti koondisel on peetud kaks kohtumist ja kirjas on kaks kaotust. Kas turniiri kaotustega alustamine on profimeeskondadega mängimise paratamatus või ootamatus?

See ei ole kindlasti ootamatu. Jaapan ja Poola on sellel turniiril olnud tugevad ja nende hea tase oli ka enne turniiri teada. Siiski on koondis neile mõlemale lahingu andnud.

Võib-olla on puudu jäänud kogemusest, meil on 11 mängijat, kes osalevad MM-turniiril esmakordselt ja nad pole ehk siiani nii hästi koondisesse sulandunud. Usun, et järgnevates kohtumistes suudame paremini mängida.

Ühelt poolt on asi kogemuses, aga mis on meil seni mängupildis probleemseks kohaks olnud?

Mina olen täheldanud kahte suuremat probleemi. Esimene on see, et me ei suuda enda kaitsest mängu avada. Teiseks probleemiks on tõenäoliselt see, et kahes esimeses mängus on ründetsoonist antud keskele palju lihtsaid valesööte, millest on tulnud vasturünnakuid.

Täna (neljapäeval - toim) suutis Jaapan seda näiteks väga hästi ära kasutada ja seetõttu said nad kohe mängu alguses hästi minema. Pärast esimest kolmandikku juhtisid nad 4:1.

Meie järgmine vastane on Serbia, kes on seni saanud suured kaotused. Arvestades seda, kuidas nad mängivad, siis meil ei tohiks nende vastu ega ka divisjoni jäämise osas probleeme olla?

Ma usun küll, et me võtame selle mängu ära ja võitleme selle kolmanda koha eest Ukrainaga. Meil on sel turniiril kolmanda koha jaoks head šansid. Need kaks esimest mängu jäävad küll natukene kripeldama, kuna mõlemas kohtumises olime mängus, aga ei saanud neid punkte kätte.

Aitäh intervjuu eest!