"Aasta tagasi olin väga heas seisus. Enesetunde järgi võiks öelda, et ei ole väga kehva, aga päevad ei ole vennad," tõdes ta intervjuus ERR-ile. "Mõnel päeval on teistel parem ja minul halvem... eks läheb vast paremaks."

Edasiminekut ta siiski näeb. "Täna oli parem enesetunne kui eile. Särtsu oli puudu ja eks võistlemine annab seda juurde. Kuna seljataga oli pikk laager, siis ei julgenud enne võistlusi väga käimatõmbavaid trenne teha. Mul on hetkel vaja natuke võistelda, et end tööle saada."

Meeste sprindis oli eestlastest parim 68. kohaga lõpetanud Rene Zahkna. Püstitiirus tuli üks möödalask.

"Kuna mul Tarjei Bö oli taga, siis mingi pildi sain kätte esimene ring, kuidas liigun. Oligi üllatav. Paar aastat tagasi oleks eeldanud, et kohe esimene ring püütakse kinni, aga kuus kilomeetrit tundsin, et kõik sujub," muljetas Zahkna.

"Läksin proovima, kaua ma hambad ristis kannatan. Tõesti, kuus kilomeetrit läks hästi ja siis said mingid jõuvarud otsa, raam hakkas viltu kiskuma ja sealt läks natuke alla."

"Lamades tundus kiire, korralik, enesekindel laskmine, aga püsti tundus küll matt nii libe, et esimese lasu sain nipa-napa alla, teise tegin eksimuse, siis pidin natuke asendit kohendama," jätkas Zahkna.

"Täpselt nagu individuaalis - ei suuda viimases tiirus niimoodi ära seista, et matt ei häiriks. Tuulevaikne - tegelikult ei ole mingi probleem null ära lasta, aga ei saa mitte ükski sportlane tuule taha pugeda."