Tallinn võõrustas tänavu Kuldliiga finaalturniiri, kus Eesti pidi leppima viimase kohaga. EM-finaalturniiril kaotas Eesti alagrupis kõik viis mängu ja sai kokkuvõttes samuti viimase koha. "Oli tihe ja tähtis suvi, aga kahjuks läksime ikka väga kõvasti lati alt. Arvan, et ei osanud keegi ei mängijatest, treeneritest ega fännidest sellist altminekut ette näha," tõdes Kreek võrkpalliliidu aastalõpuintervjuus.

"Osad mängijad, nagu ma isegi, said natuke pikemalt puhata, ei pidanud neid alagrupimänge mängima. Ja võib-olla mänguvormi tõusmine ei kulgenud nii kiiresti kui loodeti," meenutas Kreek Kuldliigat. "Põhieesmärk oli säästa meid kõiki EM-iks, et seal teha hea tulemus. Kas see finaalturniir nüüd hinge kripeldama või tekitas mängijates ebakindlust, on ka raske öelda, aga kahjuks need võistlusel sel suvel niimoodi läksid."

Ei saanud rütmi kätte

"Peale Kuldliigat oli veel kõigil puhkus, kõik teadsid, milleks uus ettevalmistamine hakkab," jätkas ta. "Minu meelest läks ettevalmistus hästi ja mina isiklikult tundsin end küll hästi EM-i käigus. Mingeid ohumärke küll ei osanud näha, lihtsalt kuidagi ei saanud seda õiget rütmi kätte."

EM-il juhtus mitmes mängus, et Eesti koondis andis geimilõppe ära. Mis selle põhjus võis olla? "Kuidagi oli see EM väga raske meil. Robert Täht ka, kes on olnud üsna kandev tala, oli vigastusega välja. Ja paljud teisedki," nentis Kreek. "Oli sel suvel meil palju vigastusi. Ei ole minu karjääri jooksul veel olnud, et nii paljud mehed oleks järjest või kordamööda vigased. See kindlasti jättis ka mingi jälje. Renee Teppan ei ole kahjuks praeguseni vigastusest päris välja tulnud. Loodetavasti järgmiseks suveks kõik mehed saavad jälle terveks ja saame uue treeneriga puhtalt lehelt alustada."

Intervjuud läbi viinud Kert Kärner uuris Kreegilt, kas EM-il oli ka vaimselt raske, kuna ajakirjandus ründas ja fännid olid pahased. "Igale sportlasele on raske, kui pärast kaotust või ebaõnnestumist keegi ründab. See on täitsa normaalne, samas ei saa ka pahaks panna," tõdes Kreek. "Siiamaani on meie suved üsna edukalt möödunud ja võib-olla tõesti uudne olukord. Samas ei saa kellelegi pahaks panna, et keegi on pahane või ajakirjanik ründab. Kui meeskond ei vasta ootustele, tuleb natuke kriitikat vastu võtta ka."

"Mängijad on ka nii enesekriitilised. Kui kaotused tulevad, ei saa kedagi teist süüdistama hakata," lisas Kreek.

Kreek ajakirjandusest: sõnavabadus on sõnavabadus

Kärner luges ette EM-i ajal ilmunud pealkirju ja küsis, kas ajakirjandus tegi Eesti võrkpallikoondisele liiga. "Kui päris aus olla, siis mina isiklikult väga neid portaale lahti ei hakanud võtma. Kuna mängud olid suhteliselt üksteise otsas ja niigi see enesetunne polnud kõige parem pärast kaotusi, siis pole mõtet veel negatiivset endasse koguda kuskilt internetist pealkirju lugedes või kommentaariumides ringi kolades," rääkis Kreek. "Pärast ma küll lugesin natuke. Kas nüüd liiga tehti, see on sõnastamise küsimus, kuidas keegi mingit tulemust sõnastab. Sõnavabadus on sõnavabadus, kui kellelegi tundub niimoodi, siis ma ei hakka sellega vaidlema."

Kuidas koondises tuju üleval hoiti? "Kõige tähtsam oligi, et meil ei olnud peaaegu lõpuni välja sellist hetke, kus ei oleks olnud võimalik," mõtiskles Kreek. "Meil oli võimalus olemas kuni peaaegu viimase mänguni vist, mingi tuluke kuskil tunneli lõpus oli. Ma arvan, et see hoidiski meid nii palju mängus kui vähegi sai. Kindlasti oli emotsionaalselt raske."

Pärast ebaõnnestunud EM-i teatas Gheorghe Cretu, et paneb Eesti koondise peatreeneriameti maha. "Ma arvan, et hinges mõtlesid kõik mängijad pärast turniiri, et natuke oleks saanud paremini. See tagasiastumine mingil määral tuli üllatusena, mingil määral tundus ka loogiline käik," arutles Kreek. "Kindlasti jääb natuke kripeldama, kuidas see kõik toimus. Oleks olnud ju palju toredam peale head turniiri edasi liikuda. Või võib-olla peale head turniiri polekski treenerivahetust tulnud. Nüüd ootame, kes see järgmine treener tuleb ja proovime siis tema käe all jälle oma mängurütmi üles leida."

Eesti koondise uus peatreener avaldatakse pühapäeval peetaval Eesti võrkpalli 100 aasta juubeligalal.

2021. aastal on üheks EM-i võõrustajaks ka Tallinn. Kas Kreek on siis rivis? "Seda on vara öelda, praegu on alles 2019," muheles ta. "Miinimumeesmärk peaks jälle olema alagrupist edasisaamine, alla selle ei ole üldse mõtet. Aga samas, paljud mängijad on samad, ei saa öelda, et mingeid ootusi enam ei ole. See üks kehvasti läinud suvi ei tohiks täiesti motivatsiooni maha tõmmata. Püssi ei tasu põõsasse visata veel."