Šveitsi jalgpalliajaloo tähtsamaid võite oli 1938. aasta MM-il Saksamaa üle. Ajaleht Sport kuulutas, et jalgpall peab hakkama kuuluma kooliprogrammi, sest see edendab patriotismi ja võib olla vaimseks rahvusliku kaitse vahendiks. Just nii oli riigi valitsus nimetanud samal aastal välja kuulutatud kultuuripoliitikat. See tähendas Šveitsi kultuuri säilitamist ja tutvustamist ning riigi püsimist sõltumatu, demokraatliku, föderatiivse ja mitmekultuurilisena. Tegemist oli eliidi katsega mobiliseerida intellektuaalsed ja kultuurilised jõud, et vastu seista nii kommunismile kui fašismile. Riigi neutraliteedipoliitika avaldus ka jalgpallis: pärast Teist maailmasõda püüdis Šveits jalgpallisuhteid luua nii võitjate kui kaotajatega.

Jalgpalli algusaastatel oli Šveits sillaks Briti saarte ja mandri-Euroopa vahel: seal õppis palju britte. Šveitsi kaupmehed, teadlased ja õpetajad omakorda tutvustasid jalgpalli naaberriikides. Šveitslased on asutanud sellised suurklubid nagu Barcelona ja Milano Inter.

Vaata pikemalt videoklipist!