Schwede ajaloonurk: Islandi jalgpalli edu kinnitab kuldreeglit
Kogu jalgpalli MM-i jooksul on ERR-i spordiportaalis jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede ajaloorubriik, mis on ühtlasi ka osa jalgpallistuudio mängueelsest sissejuhatusest televisioonis. Sel korral räägib Schwede Islandist.
Alates sajandivahetusest sai jalgpallist Islandil aastaringne spordiala. Alaliidu algatusel lõid kohalikud omavalitsused kaasa üleriigilises projektis, mille raames ehitati täismõõtmetega sisehalle. Kui Island kaks aastat tagasi EM-finaalturniirile pääses, oli riigis 15 suurt sisehalli. Lisaks veel paarkümmend täismõõdus tehismuruväljakut ja üle 150 miniväljaku koolide juures. Hallide ehituse rahastasid omavalitsused, kes peavad neid ka ülal. Klubid maksavad üksnes üüriraha.
1944. aastal iseseisvunud Island on väikseima elanike arvuga riik, mis jõudnud MM-finaalturniirile. Kaks aastat tagasi käis oma koondist EM-il toetamas iga kümnes elanik 340 000-st.
Eestiga on Islandi jalgpall seotud läbi meie jalgpallikoondise kunagise väravavahi Evald Miksoni kaudu. Tema pojad Johannes ja Atli Edvaldsson olid profimängijad, kes mänginud sellistes klubides nagu Glasgow Celtic, Hannover 96, Dortmundi Borussia, Düsseldorfi Fortuna jmt.
Raplas on lausa Atli nimeline jalgpalliklubi, mis mängis paarkümmend aastat Eesti meistrivõistlustel. Johannes sai aga 1975. aastal hakkama tavatu käiguga, kui keeldus Islandi koondisega sõitmast Moskvasse olümpiamängude valikmängule. Põhjuseks asjaolu, et Eesti oli okupeeritud NSV Liidu poolt.
Islandi jalgpalli edu põhisõnum kinnitab aga kuldreeglit, et jalgpallis on kõik võimalik ja läbi võivad lüüa ka väikerahvad.
Vaata pikemalt videoklipist!